tunne oma koduümbrust: Patarei merekindlus

Informatsiooni meie koduümbruse ühe tähelepanuväärseima ehitise, Patarei merekindluse kohta ei leia internetist just ülemäära palju:

Merekindlus Patarei on unikaalne arhitektuurimälestis. 1840. aastal tsaar Nikolai Esimese korraldusel valminud kaitsesüsteem on säilitanud siiani oma kauni paefassaadi. Tehnika arenedes kaotas kindlus kaitseväärtuse ja temast sai kasarm erinevate väeliikide soldatitele. Eriline aeg saabus Patareile 1919, kui temast sai vangla. Vanglaks sobis Patarei tänu oma kahemeetristele müüridele suurepäraselt. Seda kasutasid ka kõik Eestit okupeerinud võõrvõimud.

See ja paar lauset veel on kõik, mis on suudetud kirja panna näiteks veebilehel www.patarei.com.

Seda hinnatavam oli sõber Rando ettevõtmine, kes oma sünnipäeva puhul terve hulga sõpru-sugulasi kokku kogus ja nad pühapäeval Patarei merekindlusesse - vanglasse ekskurseerima viis.

Hoone on väljast võimas, aga seest kõhedavõitu, põnev on aga samas ka kogu aeg veidi ebamugav. Tegelikult hakkab ebamugav tunne juba siis, kui oleme endise vangla territooriumile sisenenud ja värav seljataga sulgub :).

Külastame enamust vangla peamistest vaatamisväärsustest, alustades oma ringkäiku vastuvõtuosakonnast. ´Teravmeelsed kapid´ vastuvõtutoas, kus vangid pool seistes, pool kükkis oma järjekorda olevat oodanud ja siis kangestunutena ´välja kukkunud´. Kartserid, kongid, kus korraga ´elas´ 30 vangi ühes ruumis, fotograaf, ikka ja jälle kapid vangide ´ootele panekuks´ jne jne - igatahes tunduvalt rohkem, kui meie elav kujutlusvõime oli arvanud. Oma ekskursiooni ajal peame läbima ka pilkaselt pimedaid koridore - narkarid olla trellid läbi saaginud, vanglasse sisse murdnud ja elektrikaablid ära varastanud!

Ekskursiooni lõpetame surmaotsuste täideviimise osas, kus varasematel aegadel lubati vangil valida mürgi ja poomise vahel, hiljem enam eriti suurt valikut polnud, ainult mahalaskmine. Mahalaskmiskamber on päris ebameeldiv ruum, väikese auguga põrandas, kuhu veega ajusodi ja veri uhuti.

Pärast ekskursiooni pakutakse vangla kolmandal korrusel asuvas sööklas plekknõudest suppi ja teed, koos suurepärase vaatega merele.  Kõhud täis, käime veel mere ääres, kus selgub, on ka kohvik.

Kohvik on parajasti kinni ja menüüd testida ei õnnestu, aga Rando sõnul koht, kuhu täiesti kannatab oma välismaalasest sõbra või äripartneriga lõunale minna - vägev elamus on juba isegi ilma toiduta garanteeritud. Pildid planetis.