Marimetsa raba mustvalged jõulud

Nagu eelmisel, nii ka sellel aastal leidis jõulu esimene püha meid Marimetsa rabast. Sest see imetore koht jääb ju täpselt Haapsalu, kus veetsime jõululaupäeva, ja Rapla vahele. Ja loomulikult ei saa jätta minemata, kui mõned päevad tagasi on sinu e-postkasti 360.ee poolt pistetud järgmine sõnum:

"Uskumatu, kuid tõsi - Marimetsa rabas on uisutamiseks suurepärased tingimused! Suurtel rabalaugastel on jääkihi paksus 7-8cm, jää on sile ja puhas..."

Seekordsed Marimetsa raba jõulud olid mustvalged - mis tähendas muidugi, et värvilised rabamättad olid kaetud valge lumega ja laugastel mustendas jää. Mis, eriti Haapsaltust tulles, tundus tõesti uskumatu. Peale novembris olnud lumetormi polevat Haapsalus nimelt külmakraade üldse nähtud. Aga nagu joonlauaga tõmmatult, algas lumi täpselt peale Palivere raudteesilda (kui Haapsalu poolt tulla) ja kui teelt ära raba poole keerata, läks lumevaip aina paksemaks.

Seekord siis lähenesime rabale teises küljest - Palivere lähistelt, mitte Ristilt, kust saab rappa viivale laudteele. Laudteed meil seekord vaja ei läinud, kuna lisaks matkauiskudele, olime ennast varustanud ka räätsadega (tänud Ericule ja Berdile (ikka 360.ee-st), kes viitsisid meile jõululaupäeval varustuse välja otsida) ning lootsime seega nende (s.t räätsade) abil rabas liikuda. 

Olime rappaminekuks endaga kaasa meelitanud ka Mafka ja Mamburi, seda hoolimata nende skepsisest kandva jää ja meiega rahuliku matkamise  suhtes ning hommikusele kergele torinale. Mossu, va kavalpea, tegi aga hommikul nii halerõõmsat nägu, et sai samuti matkale kaasa võetud:) Viimatimainitu nautis retke ikka täie eest, tormas metsa all ja rabas ringi ning jõudis pea kõikide rabas tehtud piltide peaelgi.

Kuna raba ääres ületasime alguses lahtise veega kraavi,  tekkis Heitil ja minulgi kahtlus, et kas nädalapäevad tagasi saadud sõnumi info tänaseks päevaks mitte vananenud ei ole. Aga laukad olid tõesti paksu jääkihiga kaetud ning see ei ragisenud isegi siis, kui Mambur jääl üles- alla hüppas:)  Kihutasime üsna mitu tiiru ühe suurema lauka peal. Vahva! Kaardi järgi pidi kaugemal veel suurem uisuplats (laugas) olema, aga Mambur oli valvas ja ütles, et ei lase meil toredat matka spordiks ajada ja nii piirdusime tunnise räätsa/uisumatkaga seekord. Las jääb midagi järgmisteks kordadeks ka. Mossu peaelgi oli Heiti järgi jooksmisest juba päris väsinud ja kõik tema neli käppa kippusid jääl joostes laiali vajuma:)

Raplas ootas meid kuumaksköetud saun ja lookas toidulaud. Jõuluvanal oli seekord habe õiget pidi ees ning ühe päevaga oli vana mingi ime kombel kõvasti juurde võtnud, sest Haapsalus kohatud vana (pildil) oli nii kõhn, et pidin talle enne laste juurde minekut mantli alla midagi toekamat selga otsima, sest muidu oleks mantlihõlmad kaks ringi ümber taadi teinud.

Väike Minna oli ilmselt  kõige parem laps olnud, sest pidi ühtelugu kingi järel käima - sel aastal olid tal ka kõik luuletused ilusasti meeles ja jõuluvanahirm oli jäänud eelmisesse aastasse. Ema esines lauluga ja õde Pille poolpoliitiliste vemmalvärssidega. Ainult Mambur oli just jõulutaadi tuleku ajaks kuhugi ära kadunud... No tema lunastas oma viisteist paari sokke (jajaa:)) hiljem välja.