minnaga merel

Pühapäev oli üle pika-pika aja üks selline päev, kus me nädalavahetusel kodus olime ja lihtsalt puhkasime … mina sisustasin oma puhkust sellega, et parandasin naabrite maja, Maare algul koristas ja assisteeris mind vaheldumisi, siis aga läks tööle … puhkepäev ju :).

Pealelõunal tõstis vaikselt tuult …  loomulikult – meil ju kokku lepitud kormoranide purjetamise hooaja avalöök. Igatahes Pirita poole sõites oli meri kena – suured lained kenade vahuste harjadega. Juhtus veel selline lugu, et esimest korda hilinesime Maarega … kui muidu alati keegi hilineb ja meie oleme olnud õigeaegselt kohal, siis seekord, nagu meie kiuste olid kõik teised kohal ja meid Minnal ootamas.

Merel oli tõesti kena tuul, ehkki pooles purjes, tuiskas Minna kiirusega seitse ja veidi peale sõlme, ning lained olid sellised, et pidime endid kõigi kümne küünega kõvasti tekil kinni hoidma. Pärast esimest pauti hakkas purjekas veelgi rohkem kõikuma, lausa nii tugevalt, et mõnedel väiksematel kormoranidel läksid südamed pahaks. Otsustasime siis lükata koogisöömise edasi ja teha seda purjeka asemel maismaal, mõne sellise põranda peal, mis enam-vähem horisontaalne oleks.

Tegime esialgse marsruudi veidi lühemaks ja keerasime purjeka vööri tasapisi sadama poole tagasi. Ja lõpetuseks – kõik koogid said söödud, Tiidu saun ärevaks aetud, prussakate pead silitatud ja Merle-Teet said lõpuks oma autosse isegi sisse :). [paar pilti lisaks]