Wednesday, September 26, 2007

hüvasti, Xdream 2007

Moostesse jõudes oli asfalt veel niiske, aga ilm muidu imekena - tundus lausa uskumatuna meile, kes me laupäeva Tallinnas, paduvihmas veetsime. Hansapank Xdream selle aasta viimane etapp siis. Salomon X-Adventure Team oma tuntud headuses :) - Urmo, Lauri ja Heiti ... aga kuna Lauri väänas esmaspäeval oma hüppeliigest, siis on ta seekord meie moraalne toetaja. Kolmandaks võistlejaks on hoopis Urmas Utar, juba staažikas Salomon X-Adventure Team liige eelmisest aastast.

Seis enne viimast etappi on ülimalt põnev - nii Areal team-ile kui meile piisas üldvõidu saamiseks viimase etapi võitmisest, ISC Adventure Team pidi võidu korral olema kindel, et Areal ei saaks teist kohta.

Start seekord rulluiskudel ja korraldatud nagu F1 :) - võistkonnad on eelmiste etappide paremuse järgi paigutatud kõnniteele, esimene siis Areal team, siis ISC Adventure Team, siis meie, siis Team VAUDE jne. Tartu - Räpina vastrenoveeritud teel on lausa lust sõita, eriti nendes kohtades, kus asfalt juba kuivama hakkab.

Jätkame jalgratastega. Eesti põhikaart on suhteliselt raskesti loetav, aga etapid ise lihtsad ... algul vähemalt.

Viiendas kontrollpunktis esimene lisaülesanne - joonorienteerumine. Võimalik on valida endale rada viie erineva variandi hulgast, mis erinevad teineteisest keerukuse ja rajapikkuse poolest - mida lühem rada, seda tehnilisem. Hoolimata erinevatest valikutest jätkame lisaülesande järel ikka koos - Areal, ISC, GoDiscover ja meie.

Jalgrattaetapp jätkub tõelise pärliga - linnulennult umbes 8-kilomeetrise etapiga Mammaste suusaradadele. Kahjuks suudan lõhkuda mööda raudteed sõites oma rattakummi, kaotasime seda parandades väärtuslikku aega ja ISC ning GoDiscover saavad eest minema ... paar etappi hiljem oleme jälle kõik koos, lisaks veel mõned, meid kätte saanud võistkonnad, kokku kaheksa võistkonda.

Vahetusalasse jõudes oleme neljandad-viiendad ... jooks kanuuetapi starti ja jätkame kanuuga. Kanuuetapp on selle aasta lahedamaid - Taevaskojas. Etapil on nii mõnedki huvitavad rajavaliku variandid, parim kõigist NIKE ACG variant viimasesse kanuupunkti - pea neli kilomeetrit mööda teed, kanuud kandes! Aga selle etapiga võidavad nad meid kuue minutiga! Kanuuetapi lõpetame kaks ja pool minutit ISC-st hiljem.

Veel üks väike jooksuetapp (kas tõesti viimane?), mis sisaldab kahte lisaülesannet, algul ronimisseinalt punkti võtmist ja siis paralleelköitel Ahja jõe ületamist.

Jooks lõpeb rattavahetusalas, ees veel viimased 10 kilomeetrit jalgrattasõitu. Veel üks lisaülesanne, seekord traktorikummi veeretamine - see ei tekita ei meil (ega ka ISC-l) raskusi.

Lõpp on juba lähedal, nüüd on jäänud veel vast umbes kuus kilomeetrit jalgrattasõitu. Kuna Areal team pole enam meiega, siis on selge et see, kes võidab viimase osavõistluse, võidab ka sarja üldkokkuvõttes. Minu jaoks on viimased kilomeetrid väga rasked - jõudu küll on, aga reielihased on kogu aeg selle piiri peal, et kohe-kohe tulevad krambid.

Pool kilomeetrit enne lõppu saabub lahendus - lisaülesandel, kus ühel võistkonnaliikmel vaja veesuuskadel ümber poi sõita, võidab Urmo Raini 22 sekundiga - seda edu me enam käest ei anna. Kiirelt ratastega finišialasse, seal veel viimane lisaülesanne, takistusriba mööda Mooste mõisa rajatud takistusriba ja finiš.

Mis siis kokkuvõtteks? Neli aastat Xdreami on möödunud, neli aastat järjest tulnud ka üldvõit - aastal 2004 Urmo ja Andrusega (JouJou), 2005 ja 2006 Randy ja Rainiga (ISC), nüüd siis jälle Urmoga (Salomon X-Adventure Team, ära tuleb märkida loomulikult ka Lauri ja Urmas). Mis edasi? Ei oska öelda. Iga aastaga muutub seiklusvõistlus järjest vähem seikluslikumaks, ikka samad alad (vabandust rulluisk on ju lisandunud), sama formaat, sama pikkus. Millegipärast meeldis mulle sel suvel kordades rohkem FERRINO 36h matkasport, hoolimata mõningatest korraldajate möödapanekutest. Eks näis, mis järgmisel aastal ...

Igatahes on lihased praegu veel päris valusad - rulluisutamisest vist :).

Pildid: vahur@ingelmanagement.

2 comments:

Anonymous said...

Hakkad vanaks jääma, minul viskas eelmine aasta üle, sari ei ole enam eriti seikluslik:D

Ott

Heiti Hallikma said...

Ei hakka ma midagi vanaks jääma ... ma olengi juba vana :).