Jazzhouse

Mõnda aega tagasi märkasime, et teletorni taga Pärnamäe teel on püsti pandud maja, millel suur silt Jazzhouse, restoran ja külalistemaja. Noh, jazzuhuvilistena otsustasime reede õhtul seda kohta külastada. Et igati tervitatav ju, kui keegi on ometigi võtnud kätte ja Tallinnas hea muusika ja söögi on ühendanud.

Restoran oli sisustuse poolest selline tavaline, kaks saali, tagumises oli akna aluses lauas päris hea istuda. Esimeses saalis oli ka koht esinejate jaoks kuid see saal jättis natuke liiga söökla mulje, oleks oodanud midagi õdusamat. Taustamuusika aga oli Jazzhousele kohane.

Menüüs oli päris parasjagu roogasid kirjas, pakkus esmapilgul midagi igale maitsele. Veidi võõristav oli roogade juures peale hindade näha numbrit ning tähist LÜ (leivaühik)... mida see täpselt tähendab, jäi selgusetuks. Igastahes toodi meie 0 leivühikuga eelroogade juurde ikkagi leivakorv (õigemini saiakorv) ka. Mina võtsin salati Charismatic, Heiti eelroaks soojad küüslauguseened ning põhitoiduks grillitud kanafilee salatiga.

Paraku, hoolimata nimest, osutus minu salat täiesti isikupäratuks. Melon, avokaado, kreeka pähkel, sinihallitusjuust ja rohelise salati segu kokku panna on ju päris hea idee ja nägi täitsa ilus välja ka kuid kokk oli unustanud salati sootuks maitsestamata. Ilmselt oleks sinihallitusjuust pidanud salatile selle karismaatilisuse andma kuid paraku oli kokk valinud suhteliselt tagasihoidliku maitsega juustu, nii, et pidin salati juurde kohe ka pipra- ja soolatopsi küsima. Melon oli pooltoores, kuigi praegu on ju just hästiküpsenud melonit igal pool saada.

Heiti poolt tellitud küüslaauguseened toodid veidi üllatuslikult mitte taldrikul, vaid kausis, mingi pruuni kastme sees, kus ka tükk sulanud juustu oli. Maitse aga oli jällegi see, mis oli puudu. Kanafilee oli mahlane ja nägi taldrikul jälle kena välja, paras ports salatit ja aurutatud köögivilju lisaks. Aga ka see oli maitsetu. Sööks nagu ühtlasest massist tehtud ja toidu värvi värvitud teatrietenduse rekvisiite, mitte päris toitu.

Magustoidust loobusime. Selverist hiljem ostetud jäätis oli ilmselt õigem valik.

Teenindajatüdruku küsimusele, et kuidas toit maitses, vastasime midagi ebamäärast... tegelikult oleks võinud ju ausalt öelda aga ega tüdruk selles süüdi pole, et kokk ei oska süüa teha. Külalisteraamat, mida enne väljumist sirvisime, kinnitas meie kogemust. Pea iga teine sissekanne soovitas koka kas päris lahti lasta või vähemalt koolitusele saata.

Sööma minna meie ei soovitaks. Nii, et Ekstrekas, ei tasu proovimist.