Amsterdam, vol. 1

Nädalavahetus Amsterdamis läks nii kiiresti, et ei saanud arugi. Paneks tagantjärgi siis mõned muljed hilisemaks meenutamiseks:

Kuna Maarel ja Mannil toimus reedel Amsterdami läheduses asuvas linnakeses, nimega Leiden, seminar, siis otsustasime ühendada kasuliku meeldivaga ja veeta Amsterdamis kogu nädalalõpu. Mõeldud – tehtud.

[28.08.2008] Reedel, kui tüdrukud seminaril, pidin mina endale senikaua tegevust leidma. Noh, ega see nii raske olnudki. Alustuseks otsin üles meie hotelli, Tulip Inn Dam Square. ning jätan sinna üleliigsed asjad ja edasi teadagi ... Amsterdam ju ... laenutan jalgratta. MacBike fietsverhuur / bicycle rental on esimene rattalaenutusfirma, mis silma jääb ja kust võimalik tänu I Amsterdam card-ile ka 25 % allahindlust saada.

Võtan parima jalgratta, mis MacBike mulle pakkuda suudab – kolmekäiguline (!), käsipiduritega (!) ja ilus, punane. Lisaks kuulub standardvarustusse kaks jalgrattalukku ja mingis meeltesegadushoos ostan lisaks ka jalgrattakindlustuse :).

Kuna tüdrukud arvasid, et kesklinna kohustuslikud muuseumid võiks koos võtta, siis alustan Amsterdami avastamist veidi kaugematest kohtadest ja sõidan jalgrattaga hoopis piki Amsteli jõge, ülesvoolu, linnast veidi välja. Lahe, vahepeal voolab jõgi kõrgemal, kui kõrvalasuvad põllud. Sõidan Oudekerk a/d Amstel-ini, mis mõnus, rahulik linnake. Hängin seal veidi ringi ja siis tagasi. Tagasitee valin veidi teistsuguse, näen ära RAI (Amsterdami messikeskus), Beatrixpargi ja Vondelpargi.

Jalgrattas on Amsterdamis vaieldamatult lahedaim liiklusvahend, tunnen ennast täieliku „kunnina“, teed annavad nii autod ja bussid, kui ka jalakäiad. Ainult trammide läheduses peab veidi ettevaatlikum olema, kuna trammid ei taha millegipärast väga kõrvale tõmmata.

Kui jalgrattaga enam sõita ei viitsi, siis võtan paar muuseumi, mis tõenäoliselt muidu külastamata jääksid: Ons’ Lieve Heer op Solder – Amsterdami üks vanemaid muuseume (tegelikult lausa vanuselt teine, ehitatud seitsmeteistkümnendal sajandil) ja kindlasti üks huvitavamaid, oma pööningukorrusel asuva kirikuga.

Otse keset punaste laternate rajooni asuv De Oude Kerk on Amsterdami vanim ajalooline ehitis, mis õnnistati sisse 1305 aastal. Kogu kiriku põrand on kaetud hauaplaatidega, teiste hulgas on sinna maetud ka Rembrandti naine Saskia. Minule jätsid eriti hea mulje kiriku suurepärased vitraažid ja puitkatus, mis euroopa suurim ning vanim.

Teele jääb ka Museum Het Rembrandthuis, Rembrandti majamuuseum, kus Rembrandt elas ja töötas aastatel 1639 kuni 1658, kergelt nagu kohustuslik külastus, aga kindlasti tasub minna. Ühed väga lahedad asjad, mida nägin nii Ons’ Lieve Heer op Solder muuseumis, kui ka siin, on „seinakapis“ asetsevad voodid, nii umbes poolteist meetrit pikad. Kuna ruumi Amsterdamis on vähe ja majad ülitihedalt koos, mõned ainult vast 5 ... 6 meetrit laiad, siis ruumiga seal priisata pole, aga mismoodi sellises voodis küll magada saab ...

Uuele turule (Neuwmarkt) jõudes on jalad juba täiesti ümmargused all, leian ühe vähe varjulisema iiri pub-i, mis ei ole turiste kuivalt täis ning joon õlut ja puhkan jalga.

Kella kaheksa paiku saabuvad ka tüdrukud. Õhtu kõige keerulisem ettevõtmine on õhtusöögikoha leidmine, minul pole enam üldse tahtmist mööda Amsterdami traavida ja „seda õiget“ kohta otsida, mul on täiesti ükskõik, mida me sööme, peaasi, et saaksin ühe külma õlle. Lõpuks maandume mingisugusesse Hiina söögikohta. Kui pärast kodu poole minnes veel ühe õlle saan, on elu jälle ilus ...