Xdream läheneb

Möödunud nädal jäi sportlike saavutuste poolest lahjaks. Põhjusi selleks oli mitmeid, alustades ära rebestatud seljalihasest, nädalaalguse komandeeringust ningi tihedast kultuuriprogrammist.

Nädalavahetusel üritasime siis kaotatut tasa teha. Laupäeval tegime kerged jooksutiirud, Maare kodust Schnelli tiigi juurde ja mina Piritale. Rahulikult joostes ei olnudki selg kõige hullem.

Pühapäeval kordasime ühte kevadist jalgrattatiiru ja sõitsime ratastega Kallaverre. Tegime seekord väikese tiiru ka vanas karjääris ja Kallavere peal.

Tagasiteel keerasime sisse Muuga sadamasse ja käisime vaatamas Baltimaade suurimat rändrahnu –Muuga Kabelikivi. Kodupoole keerates saime aru ka, miks siiamaani nii kerge sõita oli olnud – tagasiteel oli julm vastutuul, nii tugev et Maare keeras Randverest otse kodu poole. Mina tegin siis samuti plaanitust veidi väiksema tiiru ja keerasin enne Leppneemet Viimsi peale.

Eriti tõsine katsumus oli sõit Viimsist koju, tuul tahtis teele pikali puhuda ja kiirus langes vastu tuult pressides kohati lausa 14 km/h peale. Koju jõudes olin üsna kustunud. Teekond.