Uued ja vanad rajad

Tänase päeva olin esmalt planeerinud seenekäimiseks. Aga kuna pidin oma aatomikust isa keset päeva lennujaama viima, siis see plaan jäi ära. Asendasin seenelkäigu siis Tautsi juurde jäetud autoni jooksmisega - aega mul ju oli, Heiti on kuskil Baikali ääres asjatamas ära.

Esmalt aga lennujaam - kui isa suure-suure maamehe Volvoga kohale jõudsime, oli lennujaam juba reisileminejatest tulvil. Tegu nimelt Germalo reiside ja Maalehe poolt koostöös korraldatava kultuurireisiga Andaluusiasse. Ehk siis reisiseltskonna keskmine vanus kindlasti tugevalt üle viiekümne viie. Või kuuekümne. Õhetavate nägudega reisihuvilised kogunesid reisijuhtide ümber, kes mitu korda selgesti ja rahulikult seletasid, mismoodi lennule  minna ja millisesse bussi saabumiskohas keegi minema peab:) Viimased õpetussõnad isale kaasa - noh, et õlu on cerveza ja et hoidku veepudel ekskursioonidele minnes alati ligi, sest ilmad on seal palavad. No isa ütles, et tähtsamaid väljendeid nagu "how much" ja  "vino blanco"  ning muid niisukesi asju ta teab ka:) Isa omakorda õpetas, et mismoodi auto immobilaiseri nuppu kasutada ja mis tulukesi jälgida. Kaisutus veel enne lendu ja juba ta turvakontrollis  käed laiali seisiski - ise veidi hämmelduna selja taga kiigates:) Loodetavasti saab isa nüüd täidetudühe oma unistuse - ujuda nii soojas merevees, et sisse minneski korraks külm ei ole. Kahju ainult, et nad ei saa seda koos emaga teha...

Pärast siis jalad selga ja Veskimöldre poole auto järele. Kasutasin juba tuttavat rada - Stroomi ranna juurest astusin vanal raudteetammil asuvale rajale, mis sirgelt Õismäe ja Veskimöldre poole läheb. Huvitav rada - jooksed keset linna aga ometi mitte linnatänaval. Kõrgepinge tänavale jõudes selgus, et osa sellest mõnusast teest on küll kahjuks üles kaevatud aga kõrvalt sai ilusti mööda ja ülessongitud osa polnudki rohkem kui paarsada meetrit. Edasi. Ehitajate teest risti üle. Varem tuli vahetult enne Leiburi tootmishooneid Kadaka tee poole keerata, sest sealt edasi olid veel rööpad ja liiprid maas. Aga täna selgus, et need on vahepeal üles võetud! Nii, et tegelikult saab peaaegu meie kodu juurest (põhimõtteliselt läheb see raudteetamm vist Koplini välja) mööda sedasama vana raudteetammi minna kuni Harku metsa terviseradadeni välja! Nii tegingi, tõsi, vahepeal kilomeetrikese käisin, sest vana raudtee jämedal killustikul oli veidi kohmakas joosta - loodetavasti tehakse sellest teest üks mõnus kergliiklustee ning mitte autotee... peaks uurima.

Lõpetuseks teatas minu uhke Garmin Forerunner 405, et meie kodust mööda raudteetammi on Tautsi juurde täpselt 14, 85 km. Kusjuures, ilm soosis - tibutas kui kodust lahkusin, aga ilm hakkas teel järjest selginema ning jooksmiseks oli just selline paras kliima:) Rada ei oska veel siia üles riputada - kui Heiti tagasi tuleb, ehk siis.