ນ້ຳອູ
Hommikul saame endile uhke, kahe pehme istmega privaatpaadi ja alustame turismitrippi. Esimese peatuse teeme külakeses, nimega Ban Nong Kham, mis kuulus oma tekstiilide poolest. Maare teeb seal ka tugiostu – elevantidega salli … täpselt selline tal veel puudus, nagu ta ise selgituseks ütleb.
Veel suts sõitu ja juba olemegi Mekongi jõel, Pak Ou koobaste juures. Vaatame üle need mõnisada buddha-t, mis endid koobastes peidavad ja veel tund hiljem maabume Luang Prabangis. Üsna kiirelt, leiame endile ööbimiskoha – esimene guesthouse, kuhu sisse vaatame, Soutikone Guest House saabki meie koduks.
Õhtul tšillime veidi linnas, nähes, kui palju on siin erinevaid kloostreid, torne ja muud sellist, siis homme on oht saada klotside üledoos.
1 comment:
Issakene,Maare on Heiti tassimisest nii kössi vajunud,et kui seda tuttavat mütsi ei oleks,ei tunneks teist äragi!
Post a Comment