Luang Namtha

Pärast eilset pakun õhtul Maarele, et võtaks motika … Maare jääb siiki spordile, ehk jalgrattale kindlaks. Hommikul selgub, et üks meist on üsna roosas notsas, ehk täiesti ära põlenud.

Teeme siis tiiru Luang Namtha ümbruse turismiradadel. Ehkki tee viib (kaardi järgi) läbi mitmetest kohalike hõimude küladest, siis pärast eilset tunduvad need külad … pehmelt öeldes turistlikud.

Kõige lahedam küla on turimimarsruudilt veidi kõrval, mööda jõge 4 kilomeetrit allavoolu. Kahjuks lõpeb meie odüsseia sellega, et tagasiteel on tee suletud ja peame 1.5 tundi ootama, kuni kohalik ehitusfirma teed ehitab. Alles siis pääseme edasi. Kusjuures … kohalikud ootavad ja ei tee teist nägugi.

Põhimõtteliselt seisneb meie tänase päeva teine pool spurtimisest ühest varjulisest kohast järgmisse … Maare on nii põlenud, et iga sekund päikese käes on piin. Teeme viieteistkümne kilomeetrise lõpuspurdi ja sukeldume ühte Luang Namtha varjulisse restorani, beer Lao seltsi.

Õhtusöögi teeme (taaskord) restoranis Papaya, vist esimene kord reisil, kus praktiliselt kõik söögid oleme teinud ühes restoranis … ausõna … oleme mõned korrad üritanud proovida teisi kohti, aga no kui mujal on hinnad poole kallimad ja lisaks on kohad täiesti turistikad, siis …

Täna, oleme parajasti restoranis, kui kaks valget välismaalast sinna satuvad. Julgustame neid, et see on ilmselt üks parimaid restorane linnas, kui välismaalased vastavad, et … nad on siin juba nädala olnud ja pole selle aja jooksul paremat kohta leidnud. Lühida vestluse tulemusena lülitume inglise keelelt sujuvalt eesti keelele … selgub, et tegu Anna ja Leoga, kes alustanud umbes kuu tagasi oma pikemat reisi ja hetkel jõudnud parajasti Laosesse, ning Luang Namtha-sse. Homme plaanivad nad sõita Luang Prabangi ja kuna meie katsume sinna jõuda ülehomme õhtuks, siis … äkki kohtume taaskord.