Macleod’s Tables

Kaks päeva Skye (mitte ajada Skype-iga) saarel on olnud ülilahedad. Täiesti teine maailm, üldse ei imestaks, kui Harry Potter isiklikult meile vastu jalutaks ... eilne Macleod’s Tables-ite vallutamise plaan ei olnud hea idee - Maarel olid jalad veel eelmistest päevadest pehmed. Ja kohalik kanarbik ei hellitanud just Noarootsi kõrkjateraapiast just paranenud sääri.

Õnneks tegime õige otsuse ja vallutasime ainult Healabhal Mhor (Macleod’s Table North) nimelise tipu (pildil parempoolne) ja jätsime teisele minemata. Tund hiljem olid tipud sellistes pilvedes, et anna aga olla.

Fort William - Kinlochmore - Ballachulish - Fort William

Kuna eile saime juba hea matkahoo sisse, siis rentisime täna hommikul jalgrattad ja ...

... kaardil oli valmis vaadatud 65-kilomeetriline jalgrattaring mööda mägesid. 30-ndale kilomeetrile oli planeeritud tagavaravariant - kui oleme ikka väga väsinud, siis saab otse koju tulla ja piirduda 40-ne kilomeetriga ...

... kui sõidetud oli umbes 20 kilomeetrit ja kulunud juba 3 ja pool tundi, siis tegime hädaplaani - mitte küll nii väga otse, aga kohe ja mööda (ainsat) asfaltteed, piirdusime umbes 55 kilomeetri ja 650 tõusumeetriga. Maare jaoks oli see ilmselt absoluutselt viimane piir :).

PS. Šotimaa matka(jalgratta)rajad on uskumatult kivised ja järsud.

Ja veel: kohe Šotimaa teise reisipäeva hommikul keeldus meie GPS, GPSmap 60CSx, pilti ette võtmast, st. hakkas satelliite otsima ja ei leidnud mitte ainsamatki. Täna õnneks sain internetist update-da ära GPS firmware ja oh imet - kõik toimib jälle. Kahju on ainult, et kaks eriti lahedat matka pidime tegema ilma GPS-ita ja nii ei teagi, kui palju me täna siis tegelikult jalgrattaga sõitsime ja kas meie kiiruseks mägedes oli tõesti 6 kilomneetrit tunnis.

Ben Nevis

Eile sai võetud Šotimaa kõrgeim tipp, Ben Nevis, 1 344 m. Eks ta selline turistidele mõeldud jalutuskäik rohkem oli, veidi alla kahe tunni üles ja siis hästi rahulikult, kahe tunniga alla. Ilm pidas kah ilusti vastu, isegi lasi tipus meil korraks ilusat vaadet nautida. Pärast seda mattus aga tipp pilvedesse ja enne õhtut seal vist enam selget hetke ei olnud.

Kilchurn Castle

Tallinn - Amsterdam - Glasgow - Inveraray - Oban. Edukas eilne päev seljataga - juba esimesel reisi päeval tegime ära lonely planet esikaane pildi - Kilchurn Castle. Loomulikult oli kindluse külastamise (ja pildistamise) aeg tänasest päevast ainus, kui sadas vihma, muidu täiesti ebatüüpiline Šotimaa ilm - paistis päike ja sooja oli +19°C.

Minu jaoks oli tänase päeva suurimaks elamuseks vasakpoolne liikulus ja Wauxhall (Opel) Saphira parempoolne rool. Eks näe, mis ilm siis ütleb, kui kuuleb, et me Ben Nevisele külla soovime minna.

XXX Ilvesteade 2008

Kolm päeva orienteerumismõnu on selleks aastaks läbi. Meie võistkond, Underwater Motorsaw Team, saavutas kolme päeva kokkuvõttes 17-nda ja veteranidest teise koha. Kusjuures minul hakkas iga päevaga orienteerumine paremini sujuma, tuleb vist tihedamini võistlemas käia :P. Tulemused.

Xdream - muljeid rajalt

Jälle üks Xdream on saanud ajalooks. Praegu küll lastakse veel võistluste kodulehe kommentaariumis kõvasti auru välja ja emotsioonid on laes, aga korraldaja hoiab targu madalat profiili ja küllap vaikib kõik õige pea ... kuni järgmise etapini :).Ka meil Maarega on esimesed emotsioonid veidi vaibunud ning viimane aeg omad muljed üles panna. Siin väikene tagasivaade minu silmade läbi ja Maare, veidi värvikamad muljed.

Täpselt nii viirastuslikuna jäigi meelde hommikune kanuuetapp Veisjärvel :). Foto by Andres Kütt.

Mõned arvamused võistluse kohta teistelt: Soosambla Suusaklubi, Kaja (Ekstreem.ee), Leivo (Ekstreem.ee), Eveli (AT Sport), Vahuri Inglid, Piia (Nike ACG), Teller (Team Skype Omega), Medisoft.

Xdream - katsumus öös ja hommikuses rabas

Kirjutasin valmis ka oma muljed öisest Xdreami etapist ning kui Heiti tööreisilt tagasi, riputan needki tema abiga planetisse üles. Pikaks läksid muljed nagu võistluski lihtsalt :)

"Kaardid segi" -  on selle võistluse õige koondnimetus kindla peale. Nii otseses kui kaudses mõttes. Aga kui üldarvestust vaadata, siis esikahekümme on ikka enam-vähem samasse kanti. Ehk võib olla veidi teistmoodi järjestiuses, aga siiski. Mis veelkord näitab, et tugev võistkond on see, kes tugev nii füüsiliselt kui vaimselt. Õnnevalem kaasa arvatud.

Kõige muu kõrval on aga mul ülihea meel B-rajal seigelnud (minu arust suurepäraselt) Leek´s Openi üle, kus minu tore ja igas mõttes suur vend ja tema üliäge kaasa rajal olid. Arvestades läbitud kilomeetreid, B-raja kohta veidi liialdatud keerukusega orienteerumisülesandeid, võsitkonna meessoo pikkuse ja kaalulist eripära ning rajal oldud aega, oli nende särasilmsust peale võistlust niiiii tore kogeda. Kohtume rajal ka edaspidi! Näed, mis seiklusspordipisik inimestega teeb :)

Mis siis edasi: nädalvahetusel Ilvesteade ja seejärel Šotimaa võlud, kus ka eelmise aasta seikluspordi MMi maastikega tutvust sobitame. Puhkuse lõpetab Hiiltomiehet Adventure Soomes - kindlasti heall tasemel seiklus jällegi. Heiti lõi üle mu eelmise aasta võistluskaaslased Viffi ja Raivo ja mina seiklen perekond Sootsidega kohalikul B-rajal :)

Xdream Kärstnas

Selleks korraks siis jälle läbi. Suutsime endid esimese etapiga vähe harjumatule positsioonile sättida. Selles suhtes huvitav kogemus :). Oli palju muidki uusi kogemusi, nii meeldivaid, kui ebameeldivaid.

Pildil võistkond „10 aastat hiljem“ peale lõpetamist.

kultuuriõhtu

Eilne õhtu siis jälle kultuurilainel - alustuseks kehakultuur Männiku polügonil ja siis täiskiirusel Patarei vanglasse, kus Riho Sibul oma 50 juubelit tähistas.

kajakiga ümber Noarootsi poolsaare

Enne jaanipäeva pidustusi õnnestus meil Maare, Kaja ja Leivo teha väikeste seiklusvõistluse sugemetega kajakiring ümber Noarootsi poolsaare. Üsna kindel, et teist korda me sama marsruuti enam ette ei võta, aga praegu hakkavad sääred juba vaikselt paranema ja tagasi vaadates võib öelda, et oli päris huvitav ning omamoodi kajakimatk :).

Meie muljed rajalt. Kaja kirjutab. Leivo kirjutab. Teekond. Fotod retkest.

Jaanipäev

Lõkke tegemise ajaks oli vihmasadu juba ammu lakanud ...

orienteerumisõhtud Tallinna lähistel

Sel nädalal toimus Tallinna ümbruses kaks nii head orienteerumispäevakut, et ei saa kohe kirjutamata jätta. Kõigepealt teisipäevak Türisalus ja siis neljapäevak Nelijärve-Siniallikal.

Teisipäevane ilm polnud just eriti kiita, aga õnneks olime Maarega varakult ära otsustanud, et läheme ja asjad tööle kaasa võtnud. Ja kui kord juba otsustatud, siis tuleb ju minna :). Õnneks oli kohalejõudmise hetkeks vihmasadu lakanud, aga tuul suurel lagedal oli nii tugev, et tahtis sokid jalast ära puhuda.

Kui keegi arvab, et lageda peal on lihtne orienteeruda, siis ta eksib tugevalt - lagedatel on objektide kaugusi millegipärast tunduvalt raskem hinnata ning erinevate orientiiride ülekülluses raske adekvaatseid otsuseid teha. Nõukogude sõjaväerajatiste varemed, kõrge hein ja selle varjus sügavad, paepinnasesse raiutud kaitsekraavid, okastraat ning metsikus koguses prahti nõudis omajagu tähelepanu nii, et lagedal lippamisest oli asi kaugel.

Rajameister Risto oli teinud tõeliselt hea ja vaheldusrikka raja ning võtnud maastikust maksimumi. Kordagi ei tulnud teisipäevakule tuttavat tunnet, et planeeritud on rattarada ja siis jooksjatele lähemalasuvatest punktidest rada planeeritud. 8.73 kilomeetrise ja 17 kontrollpunkti raja läbimiseks kulus mul veidike alla tunni. Kui ainult kõik rajameistrid oma tööd nii tõsiselt võtaksid ...

Eilne neljapäevak, mis toimus Nelijärvel ja kus rajameistriks  Margus Klementsov oli juba ette arvata, et tuleb huvitav. Nii oligi - üks Põhja-Eesti parimatest maastikest ja pühendunud rajameister ning tulemuseks oli korralik orienteerumiselamus. Oma osa lisas sellele ka Spin-Tek kena korraldus, nagu oleks mõnele suurvõistlusele saabunud :).

8.68 kilomeetri pikkune ja 25 kontrollpunktiga rada pakkus alustuseks Jänijõest Valgehobuse mäe poole jäävat suhteliselt hästi läbitavat männimetsa, kus aga korralik mikroreljeef - kui kiirus liiga suureks ajada on vead kerged tulema. Raja teine pool oli põhiliselt Nelijärve oosidel - lausa uskumatu, milliseks džungliks sealne mets on muutunud. Lisaks on enamus oosidel ja nende vahel olevatest jalgradadest kinni kasvanud. Praegu ei jää Nelijärve vist enam palju alla näiteks Neeruti maastikele. Aega kulus seekord kolm minutit üle tunni.

Ning seekordse neljapäevaku lisaboonuseks oli ujumisvõimalus, mida me loomulikult kasutamata ei jätnud ja nii sai pärast neljapäevakut Nikerjärves väike ujumistiir tehtud.

Ferrino 36h muljeid

Viimasel ajal on pidevalt selline kiirus peal, et pole enam aega muljeid kirja panna. FERRINO 36h matkaspordi juttu sai alustatud juba ammu, aga alles nüüd, Rootsis, leidsin aega selle lõpetada. Jutt ise siis planetis.

N56 27.156 E15 09.069 Böket

Taas Rootsis. Laupäeva puhul olin hommikul tööülesannetest vaba ning kasutasin juhust, et tutvuda ümbruskonnaga. GPS-is oleva kaardi järgi jooksutiiru planeerides valisin paar lähedalasuvat järve, millele ring peale teha. Joostes selgus aga, et järved on omavahel ühenduses ja nii pidin planeeritud teekonda veidi muutma.

Aga joosta Rootsis on veidi teistmoodi kui eestis. Vähe sellest, et majade juures askeldavad inimesed ja vastusõitvad autojuhid (neid oli küll mõni üksik) tervitasid, lisaks sellele saatis mind vahepeal viis herefordi, kes minuga rõõmsalt piki oma koplit kaasa sörkisid. Rada mööda joostes sõi raja kõrval metskits, tõstis pea ja vaatas, kuidas ma tema nina eest, nii 10 meetri kauguselt mööda jooksin, segada ta ennast sellest ei lasknud. Lisaks suuremal hulgal linde ja oravaid. Kokku tuli 1:36:12 ja 16.4 km, sellest kolmandik mööda metsi ja mägesid.

Õhtul tegime kohaliku jõe peal veidi paadirallit. Jõel kohtasime kõrgendatud meeleolus Rootslasi kanuudega. Üks paatkond oli oma meeleolu juba nii kõrgeks ajanud, et sellest jätkus ka kanuu ümber ajamiseks :). Aitasime neil kanuu veest tühjaks saada ja jagasime nördimust Rootsi kaotuse puhul jalgpallis.

kajakaga Pakril

Kuna eelmisel reedel oli üliilus ilm ja vesi juba FERRINO 36h matkaspordi käigus ära testitud, siis tekkis vastupandamatu vajadus kajakad vee peale ajada. Mõeldud-tehtud. Küsimusi tekitas ainult alustamise kellaaeg - meie kui kuldmagajad ei olnud nõus liiga vara alustama, Vana Karu aga tahtis võtta päevast maksimumi. Kuldseks keskteeks sai kokku lepitud, et veame endid poole kümneks karude juurde ja Karu serveerib meile hommikusöögi.

Virve oli tasemel nagu ikka ja meie kohalejõudmise ajaks oli laud roheluses juba ootamas, koos vastküpsetatud pannkookidega :). Pärast maasikamoosiga pannkookide nautimist tõstsime Karuga kajakad auto katusele ja alustasime teed Kakumäele. Plaan oli Kakumäelt Naissaarele aerutada. Kakumäele jõudes oli seal selline tuul, et tahtis sokid jalast ära puhuda ja merel ilus, jänesega laine. Enamuse nõudmisel jätsime Naissaare plaani katki ja otsustasime hoopis Viimsi vabaõhumuuseumi juures kajakad merele lasta ja tiiru ümber Aegna teha.

Sõitma hakates tekkis aga uus plaan - Haapsalu ja sealt Tahu ja Saunja lahele. Kuna aga Mambur ei tahtnud meile Haapsalu ilmaolude kohta infot jagada ja telefoni ei võtnud, siis tegime veel korra oma plaani ümber - Madisele ja sealt Pakri saartele.

Varasemast ajast oli meil meeles, et Madise juures on kõrkjane ja pikalt madal kallas ja seetõttu sõitsime Madiselt veidi Paldiski poole, kus Vasalemma jõgi ristus maanteega.

Tassisime kajakad jõele ja sõitsime mööda Vasalemma jõge merele. Olime lootnud, et Pakri poolsaar pakub siin piisavalt tuulevarju, aga merele jõudes selgus, et siingi on tugev tuul ja suur laine. Õnneks oli tuul peaaegu tagant ja saime vägagi kerge vaevaga kiiruseks 8 ... 10 km/h. Paar korda saime kajaka isegi korraks alla lainet jooksma ja siis suutis GPS meie kiiruseks fikseerida lausa üle 15 km/h. Taganttuulest hoolimata väsitas lainetega võitlemine omajagu.

Pakri saarte vahele tuulevarju jõudes olid kõhud juba piisavalt tühjad ja nii otsustasime teha Väike-Pakril lõunapausi. Mõnusat lõunapausi pidamist häirisid ainult kajakad, kes vaatamata Virve tungivatele nõudmistele lahkuda, meie kohal käratsedes tiirutasid.

Sõime kaasavõetud pirukaid ja Karu jõudis isegi väikese lõunauinaku teha. Kui Virve lõpuks jalutuskäigule ümber kivi läks, siis selgus ka kajakate käratsemise põhjus - sama kivi peal, mille ääres me tuulevarjus olime, kössitas udusulgedes kajalaps, armas ja pisike, nii umbes kana suurune :).

Pakkisime siis asjad ja jätsime kajakad rahule. Edasistes plaanides tegime jälle kord mõningaid korrektuure. Oli selge, et tagasiteel tuleb korralik võitlus vastutuulega, ning Virve ja Maare arvasid, et ega nad nüüd niiväga tahagi enam kahte Pakri saart ühendavat vana, sõjaväesilda näha. Kuna meie Karuga olime silla juures juba varem, paar aastat tagasi käinud, siis otsustasime, et silla vaatamise jätame mõneks järgmiseks korraks ja pöörasime kajakad kohe tagasiteele.

Tagasiteel, vastu tuult liikusid meie kajakad tõepoolest tunduvalt aeglasemalt, kui tulles, laine oli korralik ja kiirus heal juhul 4 ... 5 km/h. Vasalemma jõge pidi üles sõites kasutasime viimasel, madalal ja kärestikulisel lõigul sama taktikat, mida FERRINO 36h matkaspordi kanuuetapil - Virve ja Maare kõndisid mööda kallast, meie Karuga mööda jõge, kajakas nööripidi järel. Teekond.

Kultuuriõhtu

Sellal, kui Maare koos suurema hulga naissoo (ja paari meessoo) esindajatega Forum Cinemas silmi vesistas, käin mina Andineemel nõgeseteraapiat saamas. Ravi nimi on Harjumaa meistrivõistlused tavarajal.

Võistluskeskuses riidesse pannes, avastan et, oh seda rõõmu, jooksujalanõud on koju jäänud. Õnneks saabus veerand tundi hiljem orienteerumisrajalt Viff, kelle ma kiirelt tema jalatsitest välja tõstan :).

Rada 8.94 km ja 21 kontrollpunkti. Startimise hetkel sajab kerget vihma, mis olemise ainult paremaks muudab. Võtan kaks esimest punkti veatult, aga siis muutun hooletuks, ei kontrolli korralikult oma asukohta ja ... jõuan kolmanda punkti asemel neljateistkümnendasse! Poolteist minutit viga.

Jätkan samas rütmis - kaks järgmist punkti enam-vähem, aga siis jõuan kurikuulsasse rajooni, mida Tallinna öistel meistrivõistlustel juba põhjalikult kaardistasin. Punkt ise on muidugi kah - kivihunnik kohas, kus muud ei olegi, kui kivid. Müttan punkti rajoonis päris põhjalikult, 3 minutit, kuni lõpuks punktitähist, mitte kivihunnikut näen.

Saan punktist kaks sammu järgmise punkti poole teha, kui minu eest, 10 meetri kauguselt tuiskab mööda kaks minutit hiljem startinud Jürgen. Olen vaikselt ja ei hakka teda punkti kutsuma. Hiljem selgub, et Jürgen otsis sama punkti üle viie minuti.

Edasi läheb kuni neljateistkümnenda punktini paari väiksema veaga ilusti, aga siis ei suuda mina küll märgata kaardile kantud poollagedat ala ja paika saan end alles siis, kui majad juba paistma hakkavad - 1:40 jälle ´ekstrana´ ajal otsas.

Kuueteistkümnes punkt on kaardi järgi oja keskel asuval saarel, kui kohale jõuan, siis on hein saarekesel maatasa trambitud, aga mida ei ole on kontrollpunkt. Seisan tükk aega nõutult ja lähen siis tagasi teele ennast paika panema. Tee peal otsustan, et punkt võiks olla veidi rohkem vasakul ja oh imet - ongi teine saareke koos punktiga, ehkki kaardil on neid ainult üks.

Raja lõpuosas olen etappidel küll kindlalt kaardis, aga punktide läbimine on sellest hoolimata ebakindel. Kokku tuleb vigu 9:30 ja aeg 57:01. Koos startinud ´rongist´, Ott-Erik-Silver-Arti jään küll valgusaastate kaugusele, aga järgnevad, Risto ja Jürgen, kaotavad minule juba omakorda üle üheksa minuti. Tulemused. Etapiajad.

Õhtul teen nõgeseteraapiat saanud jalgadele kuuma vanni ja määrin neid Aloe geeliga.

Haapsalu huumor

Pühapäeval testisime sel aastal esimest korda merevee ujumiskõlblikkust. Haapsalus, Holmi rannas oli see igatahes vägagi ujutav. Maare sai endale ilusa, punase naha.

Kohalike lindude kodurahu huvides jätsime Mossu koju, aga see-eest leidsime Viigi lähedalt ühe kurva koera, kel kodus remont pooleli.

FERRINO 36h matkasport 2008 pildid

Fotograaf Maare tehtud pildid selle aasta FERRINO 36h võistluselt on lõpuks üles saanud, planetisse ikka.

FERRINO 36h matkasport 2008

Kogu aeg on kiire, panen kirja mõned arvud: ISC Adventure Team Sega (EST), koosseisus Maret Vaher, Sixten Sild ja Heiti Hallikma. Kokku läbisime 25 tunni, 37 minuti ja 51 sekundi jooksul 248.22 kilomeetrit, millest 148.84 kilomeetrit jalgrattaga, 56.56 kilomeetrit joostes, 25.48 kilomeetrit kanuuga, 8.74 kilomeetrit kajakiga (well, sellest on tegelikult pool siiski läbitud joostes), 8.04 kilomeetrit tõukerattaga, 0.27 kilomeetrit räitsadega.

Saime segavõistkondade konkurentsis auväärse, esimese koha ja üldse oli kaks meestevõistkonda, kes meid võita suutsid. Muljeid on palju, kirjutan kindlasti sellest.

Läbitud teekond planetis. Võistluste ametlik kodulehekülg. Tulemused. Etappide ajad. Kõikide kontrollpunktide ajad. Kaardid.

enne ...

... ja pärast.

Ratrace

36h seiklusvõistluse asemel valisin endale jõukohasema spordiala ning osalesin Vanalinna Päevade avamisel kontorirottide võidujooksul. Pildil kõige kaunim, nutikam ja kontrorirotilikum võistkond siinpool Emajõge oma kodukontori uksel.

Õhtul selgus, et olime silma jäänud ka AK kaamerameestele:)

sportlik kolmapäev

Ei, me ei käinud kolmapäeval Harjumaa meistrivõistlustel orienteerumas. Kuna Maare osales väitluskoolitusel (tingimusel, et kodus me ei väitle :)), siis mina kasutasin juhust ja käisin väsimatu orgunnija Rando korraldatud meeste ATV-safaril.

Korraldajaks Männikus Safarikeskus, alustasime (loomulikult) Männikult, hotelli Trapp juurest. Väike eelinstruktaaž ja ajee ...

... kaks kilomeetrit hiljem, Männiku krossirajale jõudes, on kaks meest juba teadmata kadunud. Väikeste otsigute tulemusena saame oma kuuese grupi taas ühtseks. Teeme soojendava tiirukese krossirajal ja jätkame mööda männinoorendikku polügoni suunas. Noorendiku vahel sõites on kurb vaadata, kuidas pidevast ATV-tamisest on mädide juured täiesti ära äestatud, nüüd olen ise kah siin juurikaid kündmas :(.

Kui tund sõidetud, siis on pöial harjumatust gaasi vajutamisest juba täiesti valus, aga edaspidi hakkan sellega juba harjuma. Männiku polügonil suudan, ühel eriti järsul tõusul, korra ka oma ATV-ga liiva kinni jääda - egas muud, kui tagurpidi tagasi alla ja siis juba hooga uuesti üles.

Sõidu lõppedes on näod kõigil, nagu neegritel (vabandust, mustadel), tolmjas liiv on jõudnud läbi tunkede riieteni ja tossud on pool kilo raskemad, kui alustades. Kogu keha on väsinud, nagu oleks läbinud Harjumaa meistrivõistluste raja + olen leidnud endast mõned uued (valusad) lihased :).

Matkaspordi 36 h Võrumaal

Jällegi on kätte jõudnud Ferrino 36 h matkaspordi võistluse eelpäev - täna õhtul stardivad vaprad mees- ja segakonnad (jah, sest naiskondi sel aastal stardis ei ole) Võrumaal, Kirkumäe matkakeskusest rajale, et läbida 36 h kontrollaja jooksul etteantud rada

Eile õhtul tegime traditsioonilisi ettevalmistusi ehk vaaritasin multitoitu: pastarooga ja pirukaid muidugi. Võileivad ja erinevad batoonid/geelid lähevad kotti veel tänagi. Heiti pakkis samal ajal varustust kokku. Natuke nukker tunne puges sedasi toimetades põue.. jah, sest sellel aastal mina rajal hommikust linnulaulu ei kuula. Kaasa lähen täna Võrumaale siiski ja rattagi võtan ühes, loodetavasti saan laupäeva päeval siis võistlusele ka raja ääres kaasa elada. Aga see pole ju päris see..

Girlpower

Nõmme teisipäevakult kiirustasime täna Kanutiaia Noortemajja. Sest seal etendus täna Kullo Teatrikooli tükk "Girlpower", kus ühe keskse osatäitjana mängis vend Mamburi tütar Liisa. No ma läksin ikka suure huviga, sest keskkooli ajal sai ju isegi Rapla kohalikus kooliteatris - "Kummiaken" kandis see siis nime - näitlejameisterlikkus proovile pandud. Jaa... ainult eredad ja lahedad mälestused on sellest.

Aga täna vaadatud "Girlpower"  oli meie toonaste katsetuste kõrval päris proffessionaalne tükk.  No Kullo Teatrikool on sellega ohtralt auhindu korjanud ka: näiteks Saaremaa teatrifestivalilt toodi ära ühtekokku üheksa auhinda, üleriigilisel kooliteatrite festivalilt ka mitu preemiat, sealhulgas mõlemal teatrifestivalil sai ka Liisa ise päris oma näitlejapreemia. Üksikema- rolli eest selles tükis.

Eva Östergreni muidu vist päris feminiinset näidendit on juhendaja Virko Annus koostöös trupiga veidi kohandanud - aga see kohandamine on näitlejate kontekstis vaid hästi mõjunud. Jah, paralleele elust leidsime me, saalisolijad, sealt mõndagi. Kindlasti julgen soovitada noortega töötajatele - seal on, mida gümnaasiumiealistel ja ka vanematel vaatada ning mille üle mõelda. Hele näiteks asub ilmselt varsti läbirääkimistesse Haapsallu noortele näitamiseks kutsumise asjus:)

Ja muidugi osatäitjad ise. Nemad andsid täiesti "päris" teatrinäitlejate mõõdu välja, et mitte öelda tegid silmad ette nii mõnelegi palgalisele tegelasele suuremas teatris. Sellist päheõpitud-teksti-edastamise tunnet ei tulnud kordagi ette, kohvipausi ei oodanud ka.  Isuga tehtud ja saalisolijate poolt nauditud. Mulle meeldis eriti noorema tütre osatäitja, samuti ainuke meeosatäitja selles tükis ja Liisa muidugi ka. Eriti lahe veel see, et ema- roll pole Liisat lähemalt tundvatele ehk esimene, mida tema loomusega seostada. No ta vist alguses natuke sabistas ka - nii palju tuttavaid saalis ju, see pole lihtne, tean omast käest - aga see läks kähku mööda ja ta sulas tükki ilusti sisse. Aplodeerisime püstiseistes. Tunnen tädiuhkust:))

Järgmine "Girlpower" mängitakse juba varsti. 03. juunil Hobuveskis. Ja kuskil on neil üks etendus veel plaanis. 

Läänemaa MV

Laupäeval osalesime Maarega Läänemaa meistrivõistlustel orienteerumises, mis toimusid Palivere lähedal, Kaasikul. Ehkki kohalejõudmisega läks veidi pingeliseks, jäi enne starti aega isegi pisikeseks soojenduseks.

Minul rada siis 8.2 kilomeetrit ja 17 kontrollpunkti. Mets on enamuses hea ja väga hea läbitavusega, sood kuivad. Rada ise lihtne, tavaline neljapäevaku rada. Jooksen suht rahulikus tempos, nii et oleks veel mõnus.

Teen paar pisikest viga: kp 10 poole joostes üritan algul soo äärde jalgrajale joosta, aga selgub, et see ei ole väga hea variant ja nii tulen metsa tagasi - 20 sekundiline lisakaar. Kp 13 juures jooksen punktist mööda ja nii tuleb teine 20 sek viga.

Aeg 45:39, võidan Raivo Reimanit 51 sekundiga ja Ristot 1:14. Tulemused.

Pärast võistlust istun jalgratta selga ja sõidan Haapsallu. Et asja põnevamaks teha, siis ei sõida ma kohe vanale raudteetammile, vaid alustuseks hoopiski lõuna poole, Väike-Lähtru külasse ja sealt mööda hakkan mööda metsateid Haapsalu poole sättima. 1 tund ja kümme minutit, ning 31 kilomeetrit hiljem jõuan päris väsinuna Haapsallu. Rattateekond planetis.

Ehitusnurgake

Jutukatkeid ehituspoest. Tegevuskoht Espaki ehituspood (Viadukti 42, Tallinn).

Värvisegamisleti taga on suur saba. Müüja: "Natuke peate ootama, ostjaid on palju. Kõik muudkui ehitavad. Niimoodi võib Tallinn varsti valmis saada ja siis on meie pood esimene, mis järve alla jääb ..." :))

-----------------------------

Hiljutise prügikampaania mõjud?

Müüja: "Palju värvi läheb, kas annan liitrise purgi?"
Ostuhuviline mees: "No ma ei tea, liitrine purk jääb vist natuke paljuks."
Müüja: "Aga liitrine osta on odavam."
Mees: "Hind hinnaks aga kui ostan rohkem kui vaja ning midagi jääb järgi, siis see saastab ju loodust!"

Aga üldiselt ma pole päris tükk aega näinud nii professionaalset müüjat. Ta suutis korraga teenindada umbes nelja klienti, otsida nendega parajat tooni, sobivat sorti värvi, panna segamismasina tööle ja õpetada kuidas värvida tuleb. Seejuures ei hädaldanud kordagi, et palju rahvast ja pikk päev või midagi seesugust. Viskas veel naljagi.

tunne oma koduümbrust: Patarei merekindlus

Informatsiooni meie koduümbruse ühe tähelepanuväärseima ehitise, Patarei merekindluse kohta ei leia internetist just ülemäära palju:

Merekindlus Patarei on unikaalne arhitektuurimälestis. 1840. aastal tsaar Nikolai Esimese korraldusel valminud kaitsesüsteem on säilitanud siiani oma kauni paefassaadi. Tehnika arenedes kaotas kindlus kaitseväärtuse ja temast sai kasarm erinevate väeliikide soldatitele. Eriline aeg saabus Patareile 1919, kui temast sai vangla. Vanglaks sobis Patarei tänu oma kahemeetristele müüridele suurepäraselt. Seda kasutasid ka kõik Eestit okupeerinud võõrvõimud.

See ja paar lauset veel on kõik, mis on suudetud kirja panna näiteks veebilehel www.patarei.com.

Seda hinnatavam oli sõber Rando ettevõtmine, kes oma sünnipäeva puhul terve hulga sõpru-sugulasi kokku kogus ja nad pühapäeval Patarei merekindlusesse - vanglasse ekskurseerima viis.

Hoone on väljast võimas, aga seest kõhedavõitu, põnev on aga samas ka kogu aeg veidi ebamugav. Tegelikult hakkab ebamugav tunne juba siis, kui oleme endise vangla territooriumile sisenenud ja värav seljataga sulgub :).

Külastame enamust vangla peamistest vaatamisväärsustest, alustades oma ringkäiku vastuvõtuosakonnast. ´Teravmeelsed kapid´ vastuvõtutoas, kus vangid pool seistes, pool kükkis oma järjekorda olevat oodanud ja siis kangestunutena ´välja kukkunud´. Kartserid, kongid, kus korraga ´elas´ 30 vangi ühes ruumis, fotograaf, ikka ja jälle kapid vangide ´ootele panekuks´ jne jne - igatahes tunduvalt rohkem, kui meie elav kujutlusvõime oli arvanud. Oma ekskursiooni ajal peame läbima ka pilkaselt pimedaid koridore - narkarid olla trellid läbi saaginud, vanglasse sisse murdnud ja elektrikaablid ära varastanud!

Ekskursiooni lõpetame surmaotsuste täideviimise osas, kus varasematel aegadel lubati vangil valida mürgi ja poomise vahel, hiljem enam eriti suurt valikut polnud, ainult mahalaskmine. Mahalaskmiskamber on päris ebameeldiv ruum, väikese auguga põrandas, kuhu veega ajusodi ja veri uhuti.

Pärast ekskursiooni pakutakse vangla kolmandal korrusel asuvas sööklas plekknõudest suppi ja teed, koos suurepärase vaatega merele.  Kõhud täis, käime veel mere ääres, kus selgub, on ka kohvik.

Kohvik on parajasti kinni ja menüüd testida ei õnnestu, aga Rando sõnul koht, kuhu täiesti kannatab oma välismaalasest sõbra või äripartneriga lõunale minna - vägev elamus on juba isegi ilma toiduta garanteeritud. Pildid planetis.

Reedene rõõm

Armastavad mehed viivad oma kaasad ilusa ilmaga reede õhtuti ikka looduskaunisse kohta jalutama. Nii ka meie peres. 

Muugast mööda- Kallavere/Maardu.Ülgase teeots ja sutike vana fosforiidikaevanduse teed. Tegime kohe mitu pilti.

Tehismülkaid kõrvale  jättes võib öelda, et tegelikult on Maardu iseenesest üks päris roheline linn. Aga selline trööstitu ikkagi miskipärast. Kontraste majade vahel tsillivate kohalike näol leidub ka:)  

Ei tea kas Teeme Ära kampaania mõjul või mis, aga linnaäärne park oli täitsa ilus, puhas ja roheline. Looklevad teed ja mitmed kenad kohad kus praasinkut pidada. Neid pildile ei jäänudki miskipärast...

Kokku 40,4 km, keskmine pulss 126. Teekond ka.

Aga tagasiteel astusime Põdrakanepi uulitsast läbi. Pererahvas oligi imekombel kohal ja grill hõõgus just paraja kuumusega:) Ning ennäe - J.P provvaga külas! Saime head maitsta ning toredate inimestega juttu puhuda. Seda Kristi punapeedi- rukola salatit kitsejuustu ning toorsingiga proovin ise ka järgi teha.

Kojusõidul Teletorni tagant andsime hoogu - Lükati silla tõusu peal hakkas päris soe:)

Päike loojus...Ja meri lõhnab õhtuti juba täitsa natuke suve moodi ...

Tallinna MV teateorienteerumises

Eile õhtul oli võimalik joosta ühel Tallinna lähiümbruse (võiks öelda, et lausa Eesti) huvitamatest kaartidest, Jõelähtme kaardil. Tegemist siis Kallavere külje all asuvate vanade fosforiidikarjääridega, kuhu nüüd juba noor mets peale kasvanud. Väga kivine, rohke mikroreljeefiga ja kohati ülijärskude nõlvadega poolavatud maastik, mille eriti huvitavaks teevad kaarti liigestavad sügavad tiigid, nagu Norra fjordid. Midagi sarnast leiab ehk ainult Ida-Virumaalt.

Kohalesõit pole just eriti ilus, teede ääri kaunistab erinev ehituspraht ja laga, mida korraldajate väitel küll pärast Teeme ära 2008 aktsiooni tunduvalt vähemaks on jäänud. Vähem või mitte, aga vaatepilt ei innusta metsa minema.

Algul pidime jooksma koosseisus Tanel, Heigo ja mina, aga Tanel helistab paar tundi enne starti ja teatab, et tema esimeseks vahetuseks kohale ei jõua, lähen siis ise esimest vahetust. Rada 6.4 km ja 22 kontrollpunkti.

Esimene punkt ja kohe hajutus. Püüan küll korralikult kaardis olla, aga ikkagi teen oma punktiga pisikese kaare ja jään esimestest veidi maha. Punkti võttes on selline tunne, et olen oma hajutusvariandil üksi, keegi ei tule sama punkti võtma. Teine ja kolmas punkt lähevad kenasti, saan kätte rongi pea, kus Ott, Timmo ja Jürgen.

Neljandas punktis järjekordne hajutus, mina teen muidugi väikese lugemisvea ja keeran paremale, hajutuspunkti. Saan küll kohe veast aru, aga enda punkti ja uuesti tagasi tulekuga läheb pea minut kaduma. Liidrid on eest läinud. Viienda ja kuuenda punktiga tõstan tempot ja kuuendas saan kätte Timmo. Minu koos tulevad ka Erki Pellja ja Aleksandr Shved. Enne seitsmendat punkti tuleb vastu Ott, vahe on umbes minut, rohkem aga vastutulijaid millegipärast pole.

Kp 9 - teeme väike se lisakaare, vahepeal maha jääma hakanud Shved saab uuesti järgi. Kp 12 on küll hajutus, aga meie neljane seltskond on ikka koos. Kp 15 - noored mehed hakkavad vägisi eest ära libisema, enam ei jõua kõike kaardilt korralikult välja lugeda ja keeran teiste järel liiga vara mäkke, 30 sekundit lisa ronimist. Pressipunktis (kp 16) on Ott umbes minuti võrra ees.

Peale pressipunkti erilisi vigu ei tee, teel punkti 21, näen järsku Otti, kes sada meetrit eespool jookseb. Enne viimast punkti läheb noortel meestel eriti kiireks ja nii tulen teatevahetusse neljandana, Shvedist maas 16 sekundit.

Heigo annab paar kohta järele ja tuleb kuuendana, Tanel ei anna ühtegi kohta järele, sest ta ei jõua üldse kohale :). Aga igatahes lahe võistlus koos suurepärase rajaplaneeringuga.

Tulemused. Fotod Liina Jõgisu.

ood orienteerumisele

See nädal on alanud päris orienteerumisrohkelt: esmaspäeval SK Tallinna Kompass päevak Pirital, eile OK Nõmme teisipäevak Pääskülas ja täna Tallinna MV teateorienteerumises. Kui jõudu jätkub, siis saab homme minna veel Linnamäe hüdroelektrijaama juurde orienteerumisneljapäevakule.

Ega muidu poleks kirjutanudki, aga esmaspäevases Eesti Päevalehes on Kaarel Zilmeri suurepärane artikkel ´Miks treener rõõmustas, et lapsed metsa eksisid´. Täpselt meie mõtted.

Lisaks veel nii palju, et orienteerumine on suurepärane abivahend töistest probleemidest eemaldumiseks, katsu sa hakata metsas oma päevaste murede üle juurdlema, selle peale on eksimised kerged tulema :). Meile on orienteerumispäevakud ka suurepäraseks enesedistsipliini tõstmise vahendiks. Ega muidu ju viitsiks trenni minna, eriti sügisel, külma ja poriga. Kui aga juba varem päevak kavasse võetud, siis pole mingit küsimust ja metsas selgub, et pole sest vihmast hullu midagi. Ja tundmatus kohas on minu esimene käik tavaliselt turismiinfosse või raamatupoodi, et leida mõni kohalikku ümbrust kajastav kaart.

Eile andis Maare omapoolse panuse orienteerumise edendamisse Eestis, võttes metsa kaasa kaks töökaaslast :). Üks neist oli sel aastal metsas esimest korda!

nii läks nädalavahetus

Nuovola voodist Sothyse näohoolitsusse, duaalmassažist privaatsauna - sellised olid etapivalikud nädalavahetusel Johan SPA hotellis. Ei sammugi sporti, lihtsalt protseduurid, spa ja jalutuskäigud Kuressaare linnuse ümbruses.

Laupäeval toimusid Kuressaare linna 445. sünnipäeva pidustused, ning selle puhul oli erinevaid üritusi palju: Lionsite kevadlaat Lossipargis, XXVII Kuressaare Linnajooks (mille õnneks maha magasime :)) ja õhtul Singer Vinger. Pühapäevaks oli puhkamisest toss väljas. Õnneks algab nüüd jälle töönädal :) ...

puhkus

Emadepäev on saabumas, jõudsime emaga spa-sse.

rajameistrite uus stiil

Viimasel ajal on orienteerumispäevakute rajameistritel uus stiil - kui rada juba peaaegu läbi joostud ja hakkab tekkima tunne, et pääsed kuivade jalgadega, siis vahetult enne lõppu on rajale planeeritud mõni muhe porimülgas. Sama on olnud nii viimasel kahel teisipäevakul, kui ka viimasel kahel näljapäevakul. Kusjuures enamuses on need maastikud sellised, kus märga ala peaaegu ei leidugi.

Nii ka täna, kaks etappi enne lõppu oli rajameister pannud kontrollpunkti keset kaardi, peaaegu ainsat mülgast. Õnneks suutsin täna rajameistri pigutustest hoolimata pääseda vaid natukene poriste jalanõudega :).

Muidu oli tänane neljapäevak, nagu Pirital ikka: jube lippamine - GPS salvestas automaatselt iga läbitud kilomeetri järel aja ning pooled neist olid alla nelja minuti, paremad etapid jooksin kiirusega 3:20. Kokku siis 8.4 kilomeetrit ja 22 kontrollpunkti ajaga 45:02. Tänu kiirustamisele tuli üks veidi suurem ja peotäis pisivigu, kokku 2:30, ilmselt tegi Risto mulle täna ära :).

Poolakatel on omapärane huumor

Õige oleks siis Põrguvälja tee 9 Jüri, käbi p...e inimesele, kes selliseid tänavanimesid välja mõtleb :), arvake mitu soomlast seda nime õigesti kirjutada suudab. Tegelikult ma tunnen teda :).

väsimus

[sõbrad esimesest silmapilgust :)]

Pärast  Xdream-i jätkasin hoogsalt sportimist - nii hoogsalt, et möödunud nädalavahetusel toimunud Ilves 3-ks enam power-it ei jätkunud. Tuleb vist vahel vanust vaadata :).

Tegime ka ära!

Kuna sel nädalavahetusel viis Ilves 3 meid Antsla kanti, valisime prügikoristusaktsioonis osalemiseks Urvaste valla. Hea lähedal pärast Tautsi juurde suitsusauna minna:)

Kuna kell 10 hommikul, mil kogu Eestimaa koristamisega algas, me kohe ühineda ei saanud (Ilves 3 stardid olid 11- 12 vahel), sai kohaliku koordinaatori Kristjaniga kokku lepitud, et ühineme aktsiooniga kell 2 Uue- Antsla rahvamaja juurest. Sest varem alustanud pidasid seal lõunapausi.

Kell kaks olimegi kohal. Lõunapausile oli kogunenud paras punt prügikorjajaid, luuletaja- postiljon Contraga eesotsas. Noored inimesed kõik, vanemaid ei kohanud. Maaelu asi mõtlesin, vanematel ilmselt oma aiamaal käed tööd täis. Aga ju vist oligi üle Eesti koristamas põhiliselt nooremad inimesed. Vanemad on lootuse kaotanud midagi parandada? Loodetavasti siiski mitte. Ehk ongi õige, et noored inimesed ühiskondlikult aktiivsemad on, loodetavasti on vanemad inimesed seda ka oma nooruses olnud.

Kristjani esimene uudis meile oli, et polegi enam midagi koristada! Urvaste vald on ilma meieta juba puhtaks tehtud! Iseenesest rõõmustav uudis ju, kuid meil vajusid näod pikaks. Viivi ütles koguni, et: kuidas siis nii, lastel käed sügelevad! Lõpuks selgus siiski, et üsna Tautsi suitsusauna kõval siiski oli kaks kohta: üks Antsla valla poolt märgitud väiksem ja teine avastatud ulatuslik prügiauk, mida ilmselt selle päevaga inimjõul koristada ei jõuagi... Võtsime siis hakatuseks suuna väiksema peale, et koristame enne selle ära ja siis suurem - teeme palju jaksame ja palju kotte jätkub!

Järgmise tund aega tegime auto- orineteerumist ja otsisime seda Antsla valla poolt märgitud väiksemat prügihunnikut. Tiirutasime siin- ja seal, ühel ja teisel pool raudteed, aga mida me ei leidnud, oli prügihunnik... Kristjan ütles, et polevat seal ise ka käinud, ega osanud meid paremini juhatada. Leppisime siis kokku plaani B, et võtame ikkagi ette selle suurema augu. No ka selle leidmisega läks väheke aega aga kohale me lõpuks saime. Kohatu öelda, aga rõõmustasime prügi nähes: ometi midagi korjata! Heiti ütles, et talle tuli meelde korstnapühkija- kassid filmist "Lotte reis lõunamaale" - kui nood vulkaani äärde said.

Aga prügihunnik oli tegelikult masendav - tegemist oli paari- meetri sügavuse betoonist auguga, mis oli triiki olmeprahti täis. Tegelikult olla veel kuhi ka peal olnud, ütles üks teise koristustiimi liikmetest. Nemad olla pool päeva seal juba enne vaeva näinud. Alustasime selle augu kallal oma pisukese tiimiga: mina, Heiti, Tauts, Viff ja Raivo ning nende lapsed Hans ja Triinu. Tasapisi tilkus teisi tiime juurde ja lõppeks olid meid selle augu kallal päris palju. Toppisime vägaväga mitmeid kotte prügi täis aga puhtaks me seda auku ei saanudki. Julgelt teist samapalju või isegi rohkem jäi veel koristamata. Loodetavasti saab see auku suurte masinate abil siiski puhtaks ja kinni aetud- et enam ei saaks sinna ümberkaudsetest majadest prügi tuua.. jah, ilmselt oli see just ümberkaudsete majade töö. Isegi üks kohalik mees tuli meie tööd vaatama- tugevad viinaaurud ümber ja ruuduline särk eest lahti. Kükitas seal augu äärel ja targutas meie töö mõttetusest. Ise kätt külge ei pannud muidugi ja läks varsti pead vangutades minema.. kurb vaatepilt..

Aga ikkagi sai suur hunnik prügi sealt august välja ja sorteeritud. Viffi/Raivo lastele ilmselt unustamatu keskkonnaalane õppetund. Tautsi suitsusaun kulus marjaks ära, sest peale seda aktsiooni ei tahtnud isegi peale käte hoolikat puhastamist palja käega toitu võtta.. Suitsusaun kosutas keha ja hinge ning lämmatav pürgihais kadus sõõrmeist:)

Mis mõtted aga veel tekkisid: esiteks - Ilves 3 korraldajad võinuks tegelikult võistlusel osalenud orienteerujad aktsiooni kaasta. Näiteks kohaliku valla koordinaatoriga kokkuleppel võtta osalejate poolt samuti koristada üks tükike Eestimaad - või vähemalt planeerides stardiaegu selliselt, et soovijad saanuks ladusamini aktsioonil osaleda... Oleks olnud väga ilus tegu looduses liikujate poolt ju.

Teiseks - ma olen arvamusel, et väga oluline osa Eestimaa edasise puhtuse hoidmisel on tegelikult inimeste teavitamisel! Ma olen mitmel juhul kogenud seda, et inimesed tegelikult ei tea, kas eraisik saab üldse ise prügilasse midagi viia. Kui seda teataksegi, siis üldlevinud arvamus on, et see on väga kallis. Ei ole tegelikult! Mõnes kohas saab teatud ulatuses prügi lausa tasuta ära anda.

Paraku ei ole laiad massid sellest teadlikud  ja ilmselt ka seetõttu püütakse prügi poetada maha kuhugi mujale - eriti kui kuskil juba sodihunnik ees kuhjub. Aga kui võetakse juba vaevaks prügi autosse vinnata, siis ei ole ilmselt suurt vahet, kas sõita sellega metsa vahele või prügilasse - ilmselt teepikkus on enamvähem sama. Siinkohal ongi nüüd oluline osa teavitustööl, olen optimist ja arvan, et paljud keeraks oma autonina siis prügila poole, kui teaksid, et see polegi nii ülemõistuse kallis. Meie ajakirjandus paraku kajastab ainult pigem vastupidist ja nii on tekkinudki prügimajandusest pilt kui millesti keerulisest, väga kallist ja üksikisikule kättesaamatust.

Siit ka minu üleskutse meediaväljaannetele - võtke vaevaks ja kajastage seda vajalikku informatsiooni. Tasuta.

Kuid Teeme ära 2008 idee autorite ja korraldustoimkonna ees müts maha! Ja väga hea meel on, et nii palju inimesi võttis vaevaks sellest osa võtta. See näitab, et me hoolime! Lisaks looduse puhtaks saamisele on hindamatu selle aktsiooni mõju meie kõigi suhtumisele. Usun, et eilsest alates vaatab enamik meid ja meie sõpru prügimajandust ja tarbimist puudutavatele küsimustele sootuks teise pilguga.

alkoralli

Olin korralikult süvenenud oma töistesse probleemidesse, kui helistas Maare ja teatas üsna ärritatud häälega, et täna lõpetatakse alkoholi müük alates kell 14:00. Õu s...t, meil ju kavas küllaminek, grill ja murumängud - no kuidas sa neid ilma valge veinita ikka teed.

Kuna toised mõtted olid peast läinud, siis ohkasin ja sõitsin Jüri poodi. Käis lahe alkoralli - kaks inimest kolmest ostis ainult alkoholi. Nüüd on minulgi kaks valget veini autos soojas ...

Xdream, esimene etapp: Pakri pangal

Viimane nädal enne selle aasta esimest Xdream-i oli minu jaoks üsna närviline – külmetasin teisipäeval ja kogu nädal oli tugev köha-nohu. Lisaks on selle kevade jalgrattatreeningud olnud väga juhuslikku laadi, õigem oleks öelda – neid pole peaaegu olnudki. Aga olin ju lubanud võistelda, ning teada oli, et minu võistkonnakaaslased, Lauri ja Urmo, on hirmkõvad. Enne starti lohutasin end sellega, et kui ma pole piisavalt tugev, siis olen vähemalt ilus – oma uutes Salomon-i riietes, uutes ...

... jätkub planetis, kuna muljetamine läks jälle pikemaks, kui plaanitud ...

Xdream: AK8 debüüt

Mis ma ikka oskan öelda. Tore matk looduses. Hea et ilm oli soe, öisele peab ilmselt natuke rohkem riideid kaasa võtma. Võib olla võileiva ka.
Aga rada oli tegelikult väga huvitav, lisaülesandeid erinevat laadi ja korraldajate ees sügav kummardus, et nad viitsisid meid kõikides punktides ära oodata.

Xdream, esimene etapp

Siin siis Xdream, esimene etapp, arvudes. Teistele seikluspededele võrdlemiseks :).

time	lap	HR m	HR a	dist	speed	ascent		notes
1:41	1:41	178	150	0.395	4:15	0		jooks > kanuu
1:14:21	1:12:40	157	132	8.020	7:50	0		kanuu > jooks
1:49:56	35:35	162	156	5.676	5:53	15		jooks > ratas
1:57:30	7:34	160	142	1.706	3:15	0		ratas > lisaülesanne
2:04:32	7:02	140	113	0.102	7:20	0		lisaülesanne: kauguste hindamine
2:43:28	38:56	155	147	11.787	3:15	16		ratas > lisaülesanne
2:47:24	3:56	166	157	0.383	7:13	0		lisaülesanne: takistusrada
2:58:25	11:01	161	147	3.622	2:32	5		ratas > rulluisutamine
3:14:01	15:36	162	153	5.547	2:28	5		rulluisutamine > coastaleering
3:44:09	30:08	167	158	4.758	5:29	46		coastaleering > ratas
3:50:06	5:57	161	154	2.514	2:17	10		ratas > lisaülesanne
3:55:55	5:49	160	149	0.024	17:29	30		lisaülesanne: laskumine tornist
4:12:44	16:49	159	153	7.760	2:06	5		ratas > lisaülesanne
4:17:01	4:17	150	127	0.057	9:02	0		lisaülesanne: kividest torni ladumine
4:59:10	42:09	159	150	16.138	2:30	42		ratas > lisaülesanne
5:01:51	2:41	158	152	0.282	8:20	0		lisaülesanne: kirve täpsusvise
5:06:31	4:40	164	161	2.137	2:10	0		ratas > finiš

Distantsid kokku:

6.071		jooks
8.020		kanuu
45.664		ratas
5.547		rulluisutamine
4.758		coastaleering
70.908		kokku

Äkki õhtul on aega veidi pikemalt kirjutada ...

jälle orienteerumas

Mõtlesin küll pärast Jüriööd, et nüüd aitab siin orienteerumisjuttudest, aga ei saa ju jätta kirjutamata, kuidas mul täna õnnestus teisipäevakul Ristole ära teha :).

Tegelikult ei tahtnud täna üldse nii kiiresti joosta, aga kui Risto ikka tuleb enne starti ja ütleb, et ta tegi ainult 5 sekundit viga, siis ... lubasin, et teen talle siis kohe kolme minutiga ära, et ta ei saaks oma viit sekundit süüdistada :). Ja nii ma siis lippasin, mis hirmus.

Vigu tuli küll umbes poole minuti jagu, aga selle eest keskmine pulss 166 ja max 174. Raja pikkus oli 8.85 km ja 17 kp-d, ja minu aeg 43:45 ... vau, alla viie minuti kilomeetrile :) ... ja muuhulgas võtsin ju viis korda Mustamäe nõlva. Lubatud kolmest minutist jäi enamus küll täitmata, aga vähemalt ei pea Risto oma viite sekundit süüdistama. Tulemused.

Jazzkaar: Dinosau feat. Lena Nymark

Eile siis selline Jazzkaare kontsert KUMUS. Jah, oligi selline riukalik ja lõbus nagu lubatud. Ning see hõbedane kosmosetüdruku kleit sobis Lena Nymarki nukulike liigutustega hästi. Plaadid läksid peale kontserti kiiresti kaubaks nii, et kui Timmo minu laenatud rahaga letini jõudis, oli plaat juba otsa saanud...

Kiiresti läks, hoolimata meie närtsinud olekust ja eelnenud kõhutäiest Kadrioru restoranis. Tähendab, oli ikka hea. Mõlemad - nii kontsert kui Kadrioru restorani toit.

Ott 40

Mäletan, et olin umbes 17, kui esimene sõber sai 20 - kolmas aastakümme hakkas tiksuma ... no muld ühesõnaga ...

... täna pidasime siis Oti sünnipäeva, mis tegelikult oleks pidanud toimuma täpselt nädal tagasi. Tere tulemast viiendasse aastakümnesse (PS. minul läheb sinnani veel palju-palju aega) ... aga polegi ju nii vana mees veel. Igatahes tähistasime seda väikese rattasõiduga Kõrvemaal. Oli vanemaid ja nooremaid. Siin meie teekond. Veelkord - Palju Õnne Ott!

AK 8 Jüriööl

Neljapäeval testisime Männiku treeningul uhiuut multispordinaiskonda: AK 8. Laupäeval võtsime ette Jüriöö seiklusraja. Noh, saime korraliku Xdream-i eelse treeningu, mida näitab ka rajal oldud aeg - 5.10.38 :). Ikka täie raha eest, nagu mul kombeks. Lisaülesande sooloesinemine võttis ettekavatsematult palju aega aga ega ükski meie tiimiliikmetest poleks ilmselt suutnud seda paremini teha kui Aiki seda tegi.

Aga nende kahe nn. proovietteastumise järgne lühikokkuvõte:

- tugevaks küljeks on Aiki hea kaardilugemisoskus. Heiti pani Jüriöö ajaks mu seljakotti GPS-i ning seeläbi saime analüüsida meie rajavalikuid. Ühes kohas arvas Heiti, et siin olime vale rajavaliku tõttu 3 - 4 min kaotanud aga üldiselt kiitis meie liikumisteekonna heaks.

- nõrgimaks kohaks on ilmselt kanuu. Merjel ja Aikil on kahepeale kokku sellega sõitmise kogemust vähem, kui üleslugemiseks läheb tarvis ühe käe sõrmi. Aga no elame - näeme. Vapra KAM-iga koos võistledes tegelesime samuti esimestel etappidel rohkem paadis olemisega kui edasi liikumisega. Veele ei jäänud kordagi :). Eks ma siis tagant tüüri juurest muudkui õpetan ja olen teistelt ausõna võtnud, et nad ütleksid, kui mu targutamine närvidele hakkab käima.

- tempo on enam-vähem sobiv kõigile. Jooksus vähemalt - mis mulle mõjub iseäranis rahustavalt, kuna see on minu jaoks alati raskeim osa. Ratta kohta hektel on esimese 8 km läbitu kohta vähe öelda - aga tundub, et ka väikeste takistustega metsaradu keegi meist ei pelga.

- veidi aega võtab veel ühelt alalt teisele või ühelt kaardilt teisele sujuva ülemineku harjutamine. Olen siin ilmselt ise veidi kärsitu. Ehk ongi targem tasa sõuda ja kaugele jõuda.

- minu vasak põlv lubab joosta järjest u. 3 tundi, neljandal tunnil hakkab veidi tunda andma. Aga no Xdream-il loodetavasti saab hakkama, seda enam, et jalgsietapp vaheldub seal tavaliselt kanuu või rattaga.

Kõige tähtsam on aga see, et meil on rajal ühine eesmärk: säilitada hea tuju! Lisaks oleme me kindlasti väga ilusad :). See on esmatähtis ühe seiklusvõistluse tiimi jaoks ju :P. Eks näis, mis saab järgmisel nädalavahetusel - st. kaua ja kui pikalt meil rajal ilusad olla lastakse ...

Täna aga Oti sünnipäeva puhul rattaring Kõrvemaal. Jalad olid eilsest veel pehmed ja ega magada polnud ka palju saanud. Ei hakanud teiste kannule ennast pressima, võtsin kaardi ja tegin omas tempos kena, peaaegu kahetunnise retke. Mõnus, soe, ilus Kõrvemaa loodus - mis sa oskad veel tahta :).

Ahjaa ja rulluisuhooaja avasime reedel ka ära.

49. Juriöö Teatejooks

Algselt oli mul plaanis osaleda 49. Jüriöö Teatejooksul seiklussarjas, aga erinevate asjaolude kokkulangemisel leidsin end lõpuks OK Võru I võistkonnast.

Esimest vahetust jookseb Jaagup ja väga ilusti. Pressipunktis on kolm meest teistelt veidi eest ära, nende hulgas ka Jaagup. Esimese vahetuse finišis oleme seitsmendad, liidrist maas 1:02.

Karmen, teises vahetuses päris nii edukalt ei jätka ja annab natukene tagasi nii kohas, kui kaotuses liidrile. Oleme kaheksandal kohal, kaotus liidrile 7:00.

Minul siis kolmas vahetus. Rada 7.25 km ja 16 kp-d. Minu ees stardivad RAE ROK I, Raivo [-3:21] ja JOKA I, Margus Marrandi [-1:50], taga tuleb Saue Tammed II, Lauri [+0:11].

Stardist K-punkti joostes on raske kaardilt isegi stardikohta leida, K-punkt tuleb kah oodatust varem vastu. Kohe pärast K-punkti jõuab mulle järgi juba Lauri. Õnneks on edasi pikalt mööda asfaltteed, kus saan rahulikult kaarti siise elada ja rajavaliku plaane teha. Esimesse punkti valin otsevariandi, kuna ma jooksult ei suuda punkti läheduses ühtegi silda üle jõe tuvastada, siis tähendab see jõe läbimist. Lauri läheb omale variandile.

Teel teisest punktist kolmandasse, näen etapil Raivot, minu meelest läheb ta liiga otse, mina kasutan rohkem teed ja saan tast mööda. Kuna punkt on suht keeruline, siis enne punkti võtan hoo maha. 4 kp - katsun end kallutada veidi punktist paremale, aga lõpuks satun ikka otse punkti. 5 kp - jooksen end võssa kinni, 20 sek, Lauri jõuab jälle peaaegu järgi. 7 kp - paarsada meetrit enne punkti keerab Lauri minu tagant metsa, selge, siin on hajutus ... ja minul vist pikem. 8 kp - enne punkti näen Laurit jälle ees, punkt väikese kaarega. 9 kp - etapp hea, aga enne punkti väike lisakaar, 10 sek. 11 kp - valime otsevariandi, enne punkti tuleb väike seisak, 10 sek.

Pressipunktis oleme Lauriga kuues-seitsmes. 13 kp - mina paremalt otse, Lauri vasakult mööda rada - punktis ikka koos. 14 kp - Lauri läheb millegipärast väga vasakule, lähen temaga algul veidi kaasa, aga siis keeran omale variandile, 15 sek. 15 kp - otse - kas veab, või ei vea, ei vea - 20 sek, näen ees Matit. 16 kp - lükkan gaasi põhja, aga sada meetrit hioljem taipan suunda kontrollida ja pean keerama pea 90 kraadi paremale, 20 sek. Kokku viga umbes poolteist minutit ja lõpetan kuuendana, 15 sekundit peale Matit.

Eleri tuleb neljandas vahetuses pressipunkti lausa imeliselt, neljanda-viiendana, koos Eveliga. Edasi kahjuks meil nii hästi ei lähe ja Lauri saab vahetuse seitsmendana, esimesest 19:39.

Lauri jookseb hästi ja võtab oma vahetusest maksimumi. See lubab meil tõusta kuuendaks, mööda Saue Tammede teisest võistkonnast ...

... tund ja 45 minutit hiljem on Maare kohal ja saame alustada teed kodu poole. Hea, et mina ei pidanud osalema seiklussarjas. Tulemused.

seiklustreening Männikul

Eile õhtul pakkus Seiklusklubi Xdream huvilistele võimalust treenida / testida oma valmisolekut kohe-kohe algavaks Hansapank Xdream 2008 hooajaks:

Treeningu puhul on tegu väikse eraldistardist võistkondliku võistlusega, mille võitja aeg on 1.5 - 2 tundi ja kus on hea lihvida oma orienteerumis- ja meeskonnatöö oskusi. Näitlikud linnulennulised pikkused on jalgsietapp 4 km, rattaetapp 10k m ja kanuuetapp 4 km. Võistkond on 3-liikmeline, aga võib osaleda ka mittetäieliku võistkonnaga. Võistkonnad stardivad erinevatele aladele, aga läbivad kokkuvõttes sama raja.

Kohal siis meiegi, Lauri ja Urmoga, ning et asja põnevamaks teha, siis startis kohe peale meid, poolteist minutit hiljem, Plains Wanderer, koosseisus Ott, Silver ja Reigo.

Jooks 3.7 km ja 5 kontrollpunkti. Alustasime mõõduka tempoga, ehkki Lauri arvas, et tempo ehk alustamiseks veidi kõrge :). Esimesed kaks punkti tulid ilusti vastu, aga kolmandasse joostes, mina ilma kompassita ees, tegime väikese suunavea ja siis ekslesime metsatukkade vahel, kokku umbes 1:20. Neljandas punktis oli tavalisele orienteerumisele veidi seiklust ja õnne lisatud, nimelt asus punkt ühes, umbes 30-st lohust. Õnneks leidsime sellegi ilma suurema vaevata. Tagasi võistluskeskusesse joostes tegime veel ühe auringi ümber metsatukkade, 20 sek. Kokku jooksu siis 24:00 ja kilomeetreid kogunes 5.09.

Edasi kanuule. Rada 4.3 km ja 8 kontrollpunkti. Võtsime eesmärgiks mitte võimalikult kiiresti rada läbida, vaid pigem harjutada kanuutehnikat. Teel kaheksandasse (kokku siis 11-ndasse) punkti suutsime lisaks väikese vea teha ja valelt poolt saart mõlada, lisa ajakulu 1:30. Kanuuetapp siis 37:22 ja 4.70 km.

Rattarajaks pakuti 10.0 km ja 10 kontrollpunktiga ringi. Vahetasime rahulikult jooksujalanõud rattakingade vastu ja teele. Ei tea, kas Lauri tahtis jooksu eest kätte maksta :) või (pigem) olen ma rattas lihtsalt nõrk, aga algustempo oli selline, et ma vaevu Urmol tuules püsisin. Rattas me kusagilt lõikama ei läinud, vaid sõitsime kõik ringid korralikult välja. Tänu sellele kaotasime teisel etapil umbes minuti. Viimasesse punkti sõites teeme veidikene vale rajavaliku ja nii tuleb ajale veel minut lisa. Rattaetapp kokku 54:40 ja 17.01 km. Mina hakkasin alles rattaetapi lõpus ülikiirest algtempost ära taastuma ja rattasõidust mõnu tundma.

Kokkuvõttes oli väga mõnus ja vajalik treening, mõõtsime GPS-iga kiiruseid erinevatel aladel, et teha võistlustel paremaid valikuid jooks vs. kanuu või jooks vs. ratas. Selgus et võistkonnakaaslased on (nagu tegelikult arvata oligi) väga tugevad ... Hansapank Xdream avavõistluseni on jäänud veel üheksa päeva.

Läbitud teekond. Tulemused.

Venemaal on toidukaubad kallimad kui Soomes ...

Juba ammu on restoranis söömine olnud Moskvas kallim, kui Soomes. Aga täna, sõites taksoga Svetogorskist Imatrasse, nägin takso armatuurlaual, paberitükil nimekirja:

- kala, 1 kg
- mahl, 4 liitrit
- kartul
- ...

Minu küsimusele, kas ta on Soomes poodi saadetud ja kas toitu tõesti juba osta tasub, vastas taksojuht, et tänu euro hirmkõrgele kursile praegu kaubad oluliselt odavamad pole, mõned on odavamad, mõned ka kallimad. Küll aga pidavat Soomest ostetud toidukaubad olema kvaliteetsemad. Kui aga euro kurss dollari suhtes veidikenegi nõrgeneks, siis tasuks juba enamus asju Soomest osta ...

... Svetogorskis pidavat tavalise pere sissetulek olema umbes 15 000 rubla, millest umbes 3 000  kuluvat korteriüüri tasumiseks ...

nädalavahetus Värskas, XVIII Peko Kevad, 2. päev

Ehkki ilm ikka vihmane, on täna vähemalt soe, +7°C eilse +3°C vastu. Ilm tundub lausa nii soe, et proovin täna ära OK Võru uue orienteerumisriietuse, mis on praegu Eesti orienteerumisklubidest kõige ilusam riietus üldse :).

Soojendusel on tunda, et olen kaks võistlust juba jooksnud, sääretorud on valusad ja lihased veidi pehmed. Teen veidi pikema ja rahulikuma soojenduse.

Rada 6.27 kilomeetrit ja 14 kontrollpunkti. 1 kp - ehkki etapil on kõik paigas, teen vahetult enne punkti suunavea ja siis ei suuda oma eksimust adekvaatselt hinnata. Lisakaare hinnaks on pea minut. Edaspidi võtan veidi rahulikumalt, üritan tavalisest rohkem vaadata kompassi et sellega harjuda. Punktid tulevad vastu ludinal ja kaheksandas kontrollpunktis saan kätte Paavo Rõigase ja Martin Veermäe, kes selleks ajaks on moodustanud tandemi.

Enne kümnendat punkti on küll veidi ebakindel tunne, aga punkti võtan siiski veatult. 11 kp - siin tuleb tänase päeva teine suurem viga, mis saab alguse sellest, et teen kiirustades veidi vale etapivaliku. Ehkki saan aru, et olen etapilt kaldunud veidi vasakule, ei taha mõistus sellega leppida ja jätkan kindlameelselt valel kursil. Tänu sellele müttan liiga pikalt soos ja võtan punkti lisakaarega, mis kokku maksab 50 sekundit.

Viimased punktid on samas reljeefipesas, mida eile korralikult kammisin, siin jooksen täna veidi hoolikamalt ja ilma vigadeta. Kokku tuleb täna vigu umbes kaks minutit ja koht lõpuprotokollis mõnevõrra parem, kui eile. Tulemused.