tavaline tööpäev

Kuna meie lehe `kultuuritoimetaja` enam spordist kirjutada ei lubanud (ehkki - ka kehakultuur on ju osake kultuurist), siis kirjutaks õige vaheldusest tööst ...

... niisiis teisipäeval, pärast orienteerumisjooksu (aga sellest ma ei tohi kirjutada) Tuleb Tõnis mulle järgi ja sõidame sadamasse. Ja juba kella poole ühe paiku stardib meie laev, M/S Meloodia, Helsinki suunas. Hommikul sõidame ühe soojaga Helsinkist Imatrasse ja sealt kõrvalasuvasse (ainult, et teisel pool piiri), Svetogorskisse. Piriületus läheb nii umbes 45 minutit. Samas, Vene Föderatsioonis registreeritud autodel on oma järjekord, mis neile tähendab nii umbes 10-ne minutilist piiriületust.

Igatahes jõuame kolm minutit enne koosoleku algust oma potensiaalse kliendi, International Paper Svetogorsk Pulp and Paper mill, (kohapeal lihtsalt ОАО «Светогорск») juurde. Õnneks olen ette teatanud oma arvuti seerianumbri ja juba valvelauas antakse mulle arvuti sisseviimise luba. Väravas teen südame kõvaks ja ei lase ennast heidutada siltidest, et `registreerimata fotoaparaadi leidmisel loetakse see tehase omanduseks`.

Koosolek toimub vene - soome - inglise keeles ja tüüpiliselt venemaale on `palju kära ja vähe villa`. Kella kuue ajal ärkavad õnneks `kohalikud` ja lõpetavad kiirelt koosoleku - nimelt selgub, et enamus tehase juhtkonnast - nii ameeriklased, soomlased, kui ka mõned venelased elavad Imatras ja käivad bussiga (mis kohe lahkub) igapäevaselt Svetogorskis tööl. Lõpuks ometi pääseme kauaoodatud lõunasöögile.

Tagasitee kulgeb marsruudil Svetogorsk - Sankt Peterburg - Narva - Tallinn, kui minnes saime läbitud tee pikkuseks 300 km, siis tulles läbime 550 km :) ... ja juba kell kaks öösel olengi tagasi kodus ... tavaline tööpäev :).