Jüri öö
Laupäeval, 22. aprillil toimus siis järjekordne Jüriöö - sedakorda tõepoolest Jüriöö ja mitte Jüri öö, mida pealkirjas kasutatud. Vahe on neil selles, et Jüri öö toimub vastavalt osalejate tujule, mitu korda aastas, põhjuseks tavaliselt mõni Otepääl toimuv sündmus - Tartu Maraton, Tartu Rattaralli, suusatamise MK etapp jne.
Öö ise näeb välja selline, et eelmisel õhtul enne üritust kogunetakse sõber Jüri juurde Tartusse, käiakse saunas, võetakse õlu (või kaks), peale mõnd kangemat alkoholi vastavalt igaühe maitse-eelistusele. Kui tuju juba vastav, siis siirdutakse ööklubide tiirule, kust tagasi saabutakse keskmiselt kella nelja paiku. Siis jääb parasjagu kolm tundi aega väljapuhkamiseks enne võistlust :). Sõber Raivo on oma pikaajalistele kogemustele toetudes kinnitanud, et kõige optimaalsem magamamineku aeg on justnimelt kell neli hommikul - jõuab parasjagu välja puhata ja ei teki ülemagamisest tingitud lamatisi ja liigeste kangust :).
Aga seekord oli siiski tegemist selle kord aastas peetava orienteerumisjooksuga. Hommikupoolikul tegelesime veel majaümbruse heakorrastustöödega - riisusime-külvasime-väetasime muru jne. Kella seitsmeks sättisime endid Ülemiste Veepuhastusjaama juurde, kus toimub 47. Jüriööjooks. Võistlus on viieetapiline, kus etappide pikkused on vastavalt:
1. 8.0 km ja 24 KP-d
2. 4.8 km ja 14 KP-d
3. 7.3 km ja 24 KP-d
4. 5.5 km ja 16 KP-d
5. 9.1 km ja 26 KP-d
Mina jooksin võistkond OK Võru koosseisus, esimest vahetust. Pean ausalt tunnistama, et kohati suutsin kaardilt veel ainult punktinumbreid lugeda, keskmine pulss oli jooksu vältel 174, max pulss 178. Peale pressipunkti õnnestus veel pooleminutiline viga kah teha nii, et lõpetan vahetuse 16-ndana. Meie võistkonna teised liikmed: Kadri Uiboupin, Tarmo Siimsaare, Tuuli Mäeots ja Markus Puusepp olid minust muidugi märgatavalt tublimad ja hoolimata sellest, et Kadril punktide järjekord vahepeal segi läks, ja sealt tingituna suur viga sisse tuli, saavutasime lõpuks 11-nda koha.
Hoolima Jüri provotseerivast küsimusest `kas täna Jüri öö kah toimub?` võtame võistlusjärgselt asja rahulikult ja teeme Karu juures sauna, seekord ilma ööklubideta. Heigo saab vahetult enne äraminekut öömajale jääjate kulul ka õhtu naljaga maha:
`jooksevad Tõnn ja Veiks voodi poole ja Tõnn hüüab: `kes ees, see mees!`` :))). Tegelikult muidugi jäi võidujooks ära ja iga roju magas oma voodis. Meie lausa eraldi majas. Hommik on ilus, päikesepaiste ja Virve tehtud pannkookidega.
Pühapäeval jätkame sama soojaga ja läheme maarega Piritale jooksma. Mina jooksen Velotrekilt üle Lükati silla Pirita metsa, üle Pirita silla tagasi ja siis juba mere äärt mööda koju. Viimased kakskümmend minutit on jalad juba täiesti kanged. Maare teeb natuke lühemalt, aga selle eest teravalt, ning jõuab sama ajaga joosta, käia Pirita Selveris, sõita autoga koju ja teha valmis söögi :).
Õhtul jalutame vanalinnas sellise kohani, nagu Tapas & Vino, ning joome seal ühe valge veini ... Istume akna all ja kommenteerime t-särkide väel briti poissmehi, kes usinalt vanalinna tänavaid vallutavad.
1 comment:
Pirital jooksmine on omaette elamus ka silmale. Jõe kaldal elu keeb - iga mõne meetri tagant on keegi ennast ilma nautima sättinud. Eriti jäi meelde seltskond, kes oli endale ka lauakese ja toolid kaasa tarinud - kaks tõesti tugevat (ilmselt mitte eesti rahvusest naist)ja rotveiler. Naistel kummalgi ees kaheliitrine õlu ja samal ajal loopisid nad rotveilerile neoonroosat lendavat taldrikut, et see laualt kõike head- paremat ära ei sööks. Tõeline harmoonia..:)
Post a Comment