Soomaal `jääd murdmas`

Eile avasime selle aasta kajakisõiduhooaja. Alustame kell 9 karude juurest, kus tõstame kajakid kärule ja siis juba üle Saue Soomaa suunas. Teel ühinevad meiega veel Kadi, Rando ja mambur.

Torile jõudes näeme, et Pärnu jõgi on veel üsnagi jääs, ehk täielikult kaetud rüsijääga ja siin küll pole kajakkidega midagi teha. Sõidame Tõramaale, Soomaa Rahvuspargi Külastuskeskusesse, kus üks vägagi vastutulelik `memm` :) jagab sõbralikult infot suurvee kohta. Memm soovitab alustuseks sealsamas, Külastuskeskuse taga kajakid veele panna ja ringi sõita, lisab aga, et kui siin kitsaks jääb, siis võime minna teiselepoole Tõramaa - Kildu teed ja ikkagi proovida Tõramaa jõge.

Otsustame, et mingi `lombi` peale me oma kajakke ei hakka üldse veele panemagi ja sõidame kohekohta, kus Tõramaa jõgi läheb Tõramaa - Kildu tee alt läbi. Sõidame piki Tõramaa jõge allavoolu, algus pole midagi erilist, aga umbes kaks kilomeetrit allavoolu tekivad esimesed rüsijää kohad, millest läbimurdmine on parasjagu pinget pakkuv. Pärast parajat `võitlemist` jääga jõuame lõpuks Raudna jõeni ja pöörame nüüd kajakid Karukose matkakeskuse suunas. Nüüd alles algab tõeline jäämurdmine - jõgi on keskelt üleni jääs, sõita saab (kui saab) ainult jõe servas, kõrkjastikus.

Kui Karukose matkakeskuseni jääb veel umbes kilomeeter, siis ei suuda isegi jäälõhkuja `Kahe Karu Ramm` enam teed läbi jää murda ja nii oleme sunnitud tagasi pöörduma. Tagasisõit on mööda tuldud veeteed läheb juba ludinal, kui välja arvata Kadi ja Rando, kes eksivad teelt (jõelt) ja viimase osa matkast teevad jalgsi, mööda autoteed.

Ja loomulikult järgneb sellisele seiklusele Karu Saun ...