Jazzkaar - the Shin

Salme kultuurikeskus on selle Jazzkaare hooaja "uus" lava. Reedeks oli sinna lausa mitu kontserti planeeritud. Meie valisime seekord kuulamiseks The Shin´i - grusiinlased + üks marokolane. Tulemas küll Saksamaalt, sest "Gruusias läks elu vahepeal keeruliseks", nagu ütles Jazzkaare "ema" Anne Erm nende kontserti sisse juhatades.

Muljed olid suurepärased! Gruusia rahvamuusika segatuna jazzirütmidega, sekka marokolastest trummari soolo nii pillidel kui põskedel:) Tunda oli, et mehed tegid muusikat hingega ja saal elas sellele kohe esimestest lugudest saati ka täie südamega kaasa. Jäime mõlemad kontserdivalikuga rahule. Ja ka Toomas ning Maile, kelle samuti kontserdile meelitasime.

Õhtu edenedes maandusime Musis, kuhu olime varasemalt vähemalt viiel korral varem püüdnud minna kuid kunagi pole seal juba nädalapäevad ette ühtki vaba kohta olnud. Aga nagu ikka, paljukiidet koht võib pettumuse valmistada. No koht iseenesest oli kena istuda, kuid ... midagi oli selles kohas sellist, mis ei pannud end päris mugavalt tundma. Meid teenindanud Rauli ülepingutatult vaimukas ülisõbralik käitumine ja sealt läbi kumav soov eriti müüa, pigem süvendas kui leevendas seda tunnet. Leidisime, et näiteks Viru tänava veinipööning, mida härra Alop peab, on tunduvalt mõnusab paik iseolemiseks. Seega piirdusime pudeli veiniga, mis mõistagi oli keskmiselt kopsaka hinnaga. Aga nüüd vähemalt teame, misvärk seal Musis on.