Päevitajad Kadriorus ning ring peale Viimsi poolsaarele

Hommik algas kell kuus. Sest Mona -X ootas - mitte mind:) Väikese hilinemise ja rapsimisega saime siis asjad kokku ja Randy juurde kella seitsmeks, sealt nad siis startisid. Mina läksin koju, kell oli pool kaheksa laupäeva hommikul ja ma ei osanud kohe alguses midagi pihta hakata.. Lugesin läbi laupäevase lehe ja .. läksin korraks veel põõnama:) Ärkasin kella 11 paiku telefonikõne peale Läti lähistelt...

Tegin endale veel teiskorda pika laupäevahommiku ja kuna siis sain teise kõne Lätist, nüüd juba peaaegu stardijoonelt, otsustasin solidaarsusest ka ise end ratta selga vedada. Väljas oli mõnus:) Asutasin ennast Pirita poole, ilma erilise sihita ja vaatasin niisama ümbrust. Kadrioru pargis olid päevitajad muru peal koha sisse võtnud - meenus miskipärast Nu pogodi film, kus seamamma külgi praadis:P No sellised naised seal olidki.. ei puudnud ka mõned kõhetud vanamehed, käed puusas seismas.. no kindlasti tuleb meelde pilt Pirita rannast, veepiiril jalutavatest shokolaadpruunidest vanameestest:))) Kahju et fotokat kaasas ei olnud.

Pirita tee üks suund oli kinni ja seal oli mingi rulluisuvõistlus.. lahe, homme plaanin ise ka proovida- tõime just Harkust rulluisud ära. Aga enesele märkamatult olin äkitsi Haabneeme teel ja otsaga Püünsis- sõbranna Tinni juures. Keda loomulikult polnud kodus, aga jätsin talle tervituskirja kriidiga kivi peale, loodetavasti ei kustuta vihm seda ära:) Edasi Kelvingisse, ütlesin tere Timmole, Meerile ja Veldale ning siis edasi, ikka mööda rannikut Tammneeme, Leppneeme ja Randvere - Anu juurde. Anu tegi pealelõunauinakut ning ei hakanud teda üles ajama, panin hoopis ajama teletorni poole ning perekond Aavade häärberi juurde Põdrakanepi tänavas. Neid ka ei olnud. Jätsin teate- kirja tolmusele autole:)

Edasi ikka kodu poole tagasi, möödusin ka Maile-Toomase kodust aga sisse päris ei pööranud, siis võtsin Maarjamäelt mõned tõusud ülesse KUMU poole.. siis veel mõned üles- alla sõidud lauluväljakul.. ehh mõnus... Kell pool viis olin kodus tagasi, parasjagu sai. Tõeliselt hea oli sõita ja taasaavastasin enda jaoks mõnusad külasopid Viimsi poolsaarel - ilus on ikka see Eestimaa:)) Esimest korda tundsin kerget väsimust alles teel Randverest tagasi, kui oli tõusnud tugev vastutuul.. aga tegelikult oli sõita äraütlemata mõnus- omas tempos, ilusa ilmaga, täpselt sinna kuhu parasjagu pähe tuleb. Rattakompuuter oli katki, nii ei tea ma, palju kilomeetreid kogus- aga lõppeks polegi oluline- neli tundi mõnusat sõitu läks täie ette.
Homme on emadepäev- mõtlengi just, et kas sõita koju Raplasse auto või jalgrattaga.. ilmselt aga ikka peab esimese variandi valima, sest muidu läheb kiireks. Loodetavasti jõuavad Mona X-lised õhtuks koju ja siis peaks ju saun soe olema:)

"Eesti matus" Draamateatris mahtus veel õhtu kavva pärast kodu korda tegemist:) Sõbranna Manniga polnud ammu kokku saanud, kõigepealt saime suutäie naerda ninga pärast said kõik maailma asjad selgeks räägitud:)) Teinekord saab nii iseenda jaoks nii mõnegi asja lahti räägitud ja pärast kohe tead, kuidas on:))

Aga teatrist rääkides- uskumatu, kuidas mõni oskab ikka asju täpselt nii kirja panna nagu on. Kivirähk ma mõtlen- ta on tabanud eestlase hinge punktipealt. Mitte ainult selles tükis... Esimest korda nägin Eesti Matust muuseas ühe külanäitemänguseltsi esituses. Täitsa lõpp- inimesed mängisid iseennast - eriti ehedalt... See tükk peaks eestlastele kohustuslik vaadata olema:)